Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Uus a-osa jah, kataloogi järgi tellitud. 1,0 bari oli surve kui mu mälu mind ei peta.

Vist olen ka 1,5 bariseid kohanud. Võib-olla tasuks katsetamist.

nuga kirjutas: Kui kellalt mass üldse ära võtta, siis hüppab osuti punase poole põhja.

Kuskohast neid massijuhtmeid tasuks e28l otsida?

Samas, mis aitab kõrgema rõhuga korgi paigaldamine? Maksimaalne rõhk võib tõusta ja vedeliku keemistemperatuur koos sellega, aga ega mootori temp seepärast ju ei lange. Ilmselt päästab on mootori "keetmiseni" siis suurem varu, kuid reaalset töötemperatuuri ma küll ei saa aru kuidas see alandama peaks. Aga noh, hea on teoretiseerida kui endal (ptui, ptui, ptui) jahutusprobleemidega maadelda pole tulnud.

Ja jahutusvedeliku välja laskmisel küll ei ole mõtet, sellel on korrodeerumisvastased inhibiitorid sees. Pigem rikub radika ära katlakivieemaldus äädikaga vms lõbus eksperiment.

Tundub, et asi lahendatud

Otsisin ühe vana temperatuurianduri välja ja keerasin ka olemasoleva mootori küljest maha. Panin multimeetri taha ja mis selgus - praeguse anduri takistus oli toatemperatuuril 540 oomi, vana anduri oma 670. Meeldetuletuseks, et mida väiksem on anduri takistus, seda kuumemat temperatuuri näitab kell.
Paigaldasin siis teise anduri, ühendasin elektrikalade vältimiseks taas kella otse aku peale ja hakkasin katsetama. Termostaat avanes siis, kui osuti oli just üle 1/4 läinud. Visko rakendus paar millimeetrit enne keskasendit. Üle keskasendi ei läinud osuti enam kordagi.
Ühendasin siis salongi temp kella ja lasin mootoril käia. Kui teisi tarbijaid taga polnud, siis jäigi osuti millimeeter-paar külma poole. Kui tuled järgi panin, siis oli osuti täpselt püsti
Mõõtsin ka teise anduri takistuse mootori töötemperatuuril ära - 60 oomi. Kui kellelgi on mahti, siis võiksite ka oma autodel kontrollida, mis takistusi temp. andur annab. Äkki sattus mulle siiski vaid hea-tuju-andur

Isegi mõtlesin, et muretsen omale uue temp. anduri, nii igaksjuhuks. Samas tegin ise ühe katse, võtsin lahti kellad ja eemaldasin trükiplaadi ja painasin neid juhtme linte või mis iganes nimetus neil ongi. Tulemuseks oli mitte enam tõmblev temp. seier. Ei läinud ta palju enam üle keskmise ja seisis paigal. Siiski suunda näidates vaevu arusaadav tõmblus säilis. Eile hakkas jälle seier siiski tõmblema. Seda paigal olemist oli vast nädalajagu. Arvan et see kala kuskil seal ühendustes on, mis ajaga enam nii tugevad ei ole.

Olen nüüd erinevate andurite takistust külmana kontrollinud ja tulemused on järgmised:

Bauri peal olev andur - 660 oomi
Üks pööningult leitud andur - 630 oomi
Uus a-osa andur - 550 oomi
Hetkel peal olev andur - 760 oomi
Priidu bauri andur - 660 oomi
Veel üks Priidu andur - 640 oomi

Tundub, et 640 - 660 peaks olema nende korrektne takistus külmalt.
Hetkel peal olev 760 oomine on selgelt liiga "külma" näiduga. Maanteel sõites on seier millimeeter peale 1/4.

Kopi-paste autoteemast:

Ülekuumenemise teemas oli juttu anomaaliast seoses temp. kella ja salongipuhuriga. Nimelt viskas salongipuhuri rakendamisel temp osuti paar millimeetrit kuumema poole. Iseenesest mitte eriti suur probleem, aga mind häiris jubedalt.
Peale pikka skeemide uurimist ja erinevate lahenduste katsetamist jõudsime järeldusele, et puhuri mass ongi tehase poolt kehvasti lahendatud. Esiteks tundus massijuhe liiga peenike olevat ja teiseks oli mass jagatud paljude teiste tarbijatega. Selle tulemusena hakkas puhur täiskoormusel läbi temp kella endale niiöelda lisamassi otsima.
Võtsime siis vastu raske otsuse, et veame puhurile eraldi privaatse massi. Tuuningusõprade kurvastuseks pean küll ütlema, et ühtegi juhet kuskilt ära ei lõikunud ja lisajuhe tuli ühest tagavara juhtmepuust ning originaal otsadega. Seega kui musta numbri taotlemiseks läheb, siis saab originaalse mittetöötava lahenduse tagasi panna

Vahepeal avanes ka võimalus termokaamerat kasutada ja kasutasin juhust ning heitsin pilgu ka 323'e mootorile.
Alljärgneval pildil on töösoe mootor. Max. temperatuur 318 kraadi väljalaskekollektoril, ümbritsev temperatuur 20 kraadi. Mind huvitas rohkem jahutussüsteemi puudutav. Radika temperatuur oli 65-70 kraadi, termostaadikorpus temp. anduri juures 75 kraadi, klapikambrikaas 45 kraadi.

Hankisin vahepeal ka uue a-osa termostaadi. Kuumutamiskatse tulemusena selgus, et uus termostaat hakkas avanema pisut varem kui vana ja oli ka avatud asendis rohkem lahti kui vana. Seega võib ülekuumenemine ka osaliselt või täielikult termostaadi süü olla.

Lisaks avastasin vana termostaadi eemaldamisel, et olin selle pisut valesti paigaldanud. Nimelt ei näidanud termostaadi korpuse peal olev nooleke ülesse Oskab keegi öelda, mis otstarve sellel noolekesel on ja kui palju see mõjutada võib?

noolekene omab siis tähtsust kui termostaadil on õhutusnippel küljes ja selle peab loogiliselt võttes ülesse jätma, et õhk süsteemist kiiremini välja tuleks.

Õhutusniplit sellel termostaadil pole. Ainuke tegur, mille peale ma tulen on see, et mingis asendis varjavad metallist "tiivakesed" termostaadi südamikku vedeliku voolu eest rohkem.
http://www.bmwclassic.ee/galerii/album/ ... .sized.jpg