Akuula E21
Pole eriline happekrundi kasutaja Eelistan pinnad mehaaniliselt puhastada kui keemiliselt. Kõik detailid mis on roostes olnud on liivapritsitud, odav ning efektiivne vahend metalli puhastamiseks, sealhulgas saab ka roostepoorid puhtaks. Pritsitud detailide töötlemisest olen eespool kõnelenud ning ei tahaks uuesti seda kirjutada siia..
Aga vastus küsimusele: Mis asi on rooste? Rooste on rauaoksiid, keemia tunnist õnneks mäletame, et oksiid on midagi hapnikuga pistmist st, et raud reageerib hapnikuga. Värvkatete mõte ongi hapniku metallist eemal hoida. Teisisõnu värvime detaili ära, et ta rooste ei läheks, et puhtast rauast(mitte keemiliselt puhtast vaid pean silmas haljast raua/pleki tükki mida antud hetkel töötleme) ei saaks oksiid. Siiani said kõik vast aru Paraku on, aga kõik värvkatted, suuremal või vähemal määral poorsed, st lasevad vett läbi... iseenesest pole veel häda midagi, kuid vesi koosneb vesinikust ning hapnikust. Hapnik tahab, aga meeleheitlikult vesiniku küljest eralduda ning paremameelega Ferrumiga ühineda, ehk siis muutuda rauaoksiidiks, roosteks.
Kuidas hapniku takistada? Siin kohal tuleb mängu epoksiidvärvid ja krundid, nad ei ole poorsed (polümeerid, tehis materjalid), ning ei lase hapniku metallile ligi. Kui täpne olla, siis hapniku molekulidel pole millegagi ühineda ja nad ei saa läbitungida. Epokrundile tuleks märjana kas täitekrunt või värv peale kanda, sest kuivades muutub epo plastikuks ja teda on raske karestada
Happekrunt sisaldab, nagu nimigi ütleb hapet, ei ole küll uurind, kuid ilmselt fosforhapet, sama asi leidub ka buvanoolis. Hapet on seal värvi sees üsna vähe, ning peale regeerimist rauaoksiidiga, ehk siis roostega, ta lihtsalt aurab välja. Pind jääb kuivades matt, ühtlasi ka üsna õhuke, sinna tuleb sama moodi nakke parandamiseks kanda kruntvärv(täitekrunt näiteks). Et hape välja auraks lisatakse lahustit rohkem, sellest ka happekrundi vilets katvus. Ta ei ole mõeldud pinna kaitsmiseks vaid pinna töötlemiseks, ettevalmistuseks, et siis pind kaitsta uute hapniku rünnakute eest Õigenimetus oleks, siis raua keemiline puhastamine oksiidist.Peamiselt kasutatakse happekrunti, siis kohtades kus pole võimalik mehaaniline puhastamine poorideni. Näiteks lastakse traatharjaga roostemaha, oletame keset ust või katust pole ju mõttet iga paranduse tarbeks tervet kere pritsima hakata, kuid roostepoore lõpuni harjaga puhtaks ei saa, siis tulebki mängu happekrunt.. Märjale happekrundile ei ole mõistlik kohe mingit muud katet peale lasta, sest happel ei ole kuhugi aurata, ning jääb järgmise kihi alla lõksu... edasi viib teid fantaasia mis hape seal tegema ilmselt hakkab
Sarnast asja kohtab sellisel juhul kui mingi asi hakkab teist asja "üles keetma" teisisõnu toore asja peale, millest ei ole lahusti veel välja kuivand, kantakse uus kiht. Reaktsioon on erinev mullitab või kobrutab või teeb mingit muud trikki kõige sagedasem juhtum: Pahtel pole lõpuni ära kuivand, kuid juba krunditakse, krunt on üsna kiire, eriti kui kasutatakse kiiret kõvendit, lihvitakse, tundub hea, kantakse alus värvi peale ja siis... sama nigu hapnikuga: uus lahusti mis on alusvärvi sees, poeb krundi pooridest läbi ning äratab ellu pahtli sisse tukkuma jäänud sõbra. Ütleme, siis nii, et koos on neil üsna lõbus Ainuke kes sellise näoga kõrval seisab on see mees kes värvi peale laskmas oli...
Krt ma pean lõpetama selle õhtuse foorumi külastamise
Aga vastus küsimusele: Mis asi on rooste? Rooste on rauaoksiid, keemia tunnist õnneks mäletame, et oksiid on midagi hapnikuga pistmist st, et raud reageerib hapnikuga. Värvkatete mõte ongi hapniku metallist eemal hoida. Teisisõnu värvime detaili ära, et ta rooste ei läheks, et puhtast rauast(mitte keemiliselt puhtast vaid pean silmas haljast raua/pleki tükki mida antud hetkel töötleme) ei saaks oksiid. Siiani said kõik vast aru Paraku on, aga kõik värvkatted, suuremal või vähemal määral poorsed, st lasevad vett läbi... iseenesest pole veel häda midagi, kuid vesi koosneb vesinikust ning hapnikust. Hapnik tahab, aga meeleheitlikult vesiniku küljest eralduda ning paremameelega Ferrumiga ühineda, ehk siis muutuda rauaoksiidiks, roosteks.
Kuidas hapniku takistada? Siin kohal tuleb mängu epoksiidvärvid ja krundid, nad ei ole poorsed (polümeerid, tehis materjalid), ning ei lase hapniku metallile ligi. Kui täpne olla, siis hapniku molekulidel pole millegagi ühineda ja nad ei saa läbitungida. Epokrundile tuleks märjana kas täitekrunt või värv peale kanda, sest kuivades muutub epo plastikuks ja teda on raske karestada
Happekrunt sisaldab, nagu nimigi ütleb hapet, ei ole küll uurind, kuid ilmselt fosforhapet, sama asi leidub ka buvanoolis. Hapet on seal värvi sees üsna vähe, ning peale regeerimist rauaoksiidiga, ehk siis roostega, ta lihtsalt aurab välja. Pind jääb kuivades matt, ühtlasi ka üsna õhuke, sinna tuleb sama moodi nakke parandamiseks kanda kruntvärv(täitekrunt näiteks). Et hape välja auraks lisatakse lahustit rohkem, sellest ka happekrundi vilets katvus. Ta ei ole mõeldud pinna kaitsmiseks vaid pinna töötlemiseks, ettevalmistuseks, et siis pind kaitsta uute hapniku rünnakute eest Õigenimetus oleks, siis raua keemiline puhastamine oksiidist.Peamiselt kasutatakse happekrunti, siis kohtades kus pole võimalik mehaaniline puhastamine poorideni. Näiteks lastakse traatharjaga roostemaha, oletame keset ust või katust pole ju mõttet iga paranduse tarbeks tervet kere pritsima hakata, kuid roostepoore lõpuni harjaga puhtaks ei saa, siis tulebki mängu happekrunt.. Märjale happekrundile ei ole mõistlik kohe mingit muud katet peale lasta, sest happel ei ole kuhugi aurata, ning jääb järgmise kihi alla lõksu... edasi viib teid fantaasia mis hape seal tegema ilmselt hakkab
Sarnast asja kohtab sellisel juhul kui mingi asi hakkab teist asja "üles keetma" teisisõnu toore asja peale, millest ei ole lahusti veel välja kuivand, kantakse uus kiht. Reaktsioon on erinev mullitab või kobrutab või teeb mingit muud trikki kõige sagedasem juhtum: Pahtel pole lõpuni ära kuivand, kuid juba krunditakse, krunt on üsna kiire, eriti kui kasutatakse kiiret kõvendit, lihvitakse, tundub hea, kantakse alus värvi peale ja siis... sama nigu hapnikuga: uus lahusti mis on alusvärvi sees, poeb krundi pooridest läbi ning äratab ellu pahtli sisse tukkuma jäänud sõbra. Ütleme, siis nii, et koos on neil üsna lõbus Ainuke kes sellise näoga kõrval seisab on see mees kes värvi peale laskmas oli...
Krt ma pean lõpetama selle õhtuse foorumi külastamise
Jaa.. täitsa tark jutt! Nüüd sellesse juttu süvenedes, siis märjale hapekale ei ole vist vajadust kah kohe midagi peale lasta, sest ta jääb kuivades matt/kare ja saab ka töötlemata pealevärvida.
Igatahes tänan sellise targa ja fakte täis jutu eest.. minusugustele isemõtlejatele ja katsetajatele on selline teadusliku maiguga jutt vajalik
Igatahes tänan sellise targa ja fakte täis jutu eest.. minusugustele isemõtlejatele ja katsetajatele on selline teadusliku maiguga jutt vajalik
Tel. 53 43 76 44
Täitsa hea lugemine
Edasi saame korrosiooni toimet näha praktikas kui seda autot ekspluateerima hakatakse
Ise olen rooste ja selle pooride suhtes skeptilisem , aga epokruntti on usku tänu tema mitmekomponentsele segule , mille tulemusena ka paksem kiht kivistub .
Edasi saame korrosiooni toimet näha praktikas kui seda autot ekspluateerima hakatakse
Ise olen rooste ja selle pooride suhtes skeptilisem , aga epokruntti on usku tänu tema mitmekomponentsele segule , mille tulemusena ka paksem kiht kivistub .
e21 316 81a ; e30 325i 86a ; e28 520i 83a
Seepärast eelistangi liivaga puhastamist, et neid poore võimalikult puhtaks saada, eriti veel projekti auto puhul kus on aega asjaga tegeleda. 100% roostest puutumata asja, aga puhastatud asjast nagunii ei saa. Ilma roosteta asja saad vaid, siis kui ta on alles ahjust tulnud
Seega püüame endast parima anda, ning edasi võidelda
Seega püüame endast parima anda, ning edasi võidelda
Täna võtsin end kokku ning tegin valmis karterikaitsme, alg materjalina on kasutatud Lada 08 kaitset, mis on osta.ee keskkonnast ostetud. Samasugusest kaitsmest tegin ka E30-ele kaitsme, mis on korduvalt ja korduvalt minu karterit päästnud. Krt E21 on ikka suhteliselt kitsas võrreldes E30-ne mootori alusega ning tunduvalt lühem..
Mõned pildid:
Uus kaamera tahab harjumist, seega pildi kvaliteet kõigub
Vähe edevam helkur paneel sai ka otsitud
Võrdlus sellest mis vahe on pronks ja tavalisel valgel
Ning väike sneak preview salongist
Mõned pildid:
Uus kaamera tahab harjumist, seega pildi kvaliteet kõigub
Vähe edevam helkur paneel sai ka otsitud
Võrdlus sellest mis vahe on pronks ja tavalisel valgel
Ning väike sneak preview salongist
- Kristjan S
- Klubiliige
- Postitusi: 739
- Liitunud: 18 Sept 2010 23:44
- Asukoht: tallinn
Re: Akuula E21
Kunagi tulevikus lähen nagunii strokeimise teed, siis mõtlesin, et hakkan juba mootorit komplekteerima. Selle tarbeks hankisin ka uue kaane tihendi
Peatselt töömahtu 13 liitrit
Head uut aastat kõigile!
Peatselt töömahtu 13 liitrit
Head uut aastat kõigile!
Re: Akuula E21
Käisin Nupsikuga värsket õhku hingamas
ja põhjus miks esitiivad ning uksed uesti värvi lähevad, nimelt värvi segajatel jookis värviprogramm kokku ning nad tegid uuenduse: ühe lakialuse asemel oli 5 lakialust kuna jäi puudu võtsin uuenenud koodi ja tulemus...noojah..
uks ja esitiib tumedam
ja põhjus miks esitiivad ning uksed uesti värvi lähevad, nimelt värvi segajatel jookis värviprogramm kokku ning nad tegid uuenduse: ühe lakialuse asemel oli 5 lakialust kuna jäi puudu võtsin uuenenud koodi ja tulemus...noojah..
uks ja esitiib tumedam
Re: Akuula E21
Tuleb ajastukohane valuvelg ka alla või jäävad plekid?
e28 520i -> e34 525iAT -> Sierra Gt & Sierra
Re: Akuula E21
velgedest on eespool juttu