Kui mingis vähe väärikamas BMW seltkonnas üritad E36-st juttu teha, hakatakse juba teisel minutil rääkima emmidest ja ainult "kolme-koma-kahestest". Kõik muu pidi mõttetu olema. Ja üldse pidavat E36 olema niivõrd nõme mudel ... nagu mingi uppund kukeke E30 ja E46 vahel. Aga noh, et kui veel hea kerega leiaks, võiks ju jääd sõita ...
Ja siin ongi nüüd see koht kus mina astun kapist välja ja teatan avalikult, et minule E36 väga meeldib ja ma olen arvamusel, et see on kolmeste BMW-de kõige paremini õnnestunud põlvkond. Ja mul on neid tegelikult lausa kolm tükki ja ma oleks valmis neid veel ostma kui midagi ägedat leiaks. Alpina B8 kõrval on mul ka 328i kupee ja lapsele ostetud 316i Compact.
Miks ma olen E36 fänn? Ma arvan, et siin on nii ratsionaalseid põhjendusi kui ka lihtsalt emotsionaalsed. Ma mäletan seda aega kui E36 tuli välja ja neid müüdi uuena Paldiski mnt-l ASC majas. Ja nad tundusid tol ajal täiesti ulme liiga autod, nii teistsugused kui kõik vanad BMW-d mida ma olin näinud. Nad juhatasid sisse mingi täiesti uue ajastu ja mitte igas aspektis ei ole nad võib olla lõplikult õnnestunud. Aga see uus ja kohati natuke kohmakas disain pidas imekombel ajale nii hästi vastu, et ta ei läinudki kunagi hapuks. Ja seda isegi salongist, kus minu arvates loobuti kõigest traditsioonilisest, sealhulgas kvaliteedist.
Minu arvates juhatas just E36 kolmese BMW tänapäeva. E36 tegi kolmanda seeria BMW-st prestiižse preemiumklassi väikeauto, mis sisaldas endas kaasaegset tehnoloogiat, häid sõiduomadusi, rohkelt uudset preemiumklassi varustust ja soovi korral ka väga luksuslikku viimistlust. E36 oli uuena päriselt prestiižne auto. Raamideta uksed kupeel oma pop-up klaasidega olid sellises autoklassis täiesti seninägematu varustus. Vana E30 oli pigem nagu täiuslikuks ja lõpuni viimistletud E21 ja mulle väga meeldib ka E30. Ta oli ka omas ajas väga kihvt auto aga pigem mitte prestiižne. E36 sai lihtsalt niivõrd palju rohkem auto kui E30, et ta sobis sõita ka rikastel naistel, advokaatidel, jalgpalluritel, staaridel. Sellega kõlbas sõita nii Brintey Spearsil:
Kui ka printsess Dianal:

Jah, E46-ga viimistleti kogu see pakett veel rohkem "preemiumiks", veel luksuslikumaks. Aga siis kadus sellest autost ka kolmanda seeria BMW-le sobilik kergus ja nõtkus. E46 on väga ilus, kvaliteetne ja suurepärane igapäeva auto, aga ta on raske ja kohmakas võrreldes 36-ga.
Ma olen juba nii vana, et olin ära näinud E30 põhjakihi ajastu, kus keegi neid ei tahtnud ja neid lihtsalt hävitati. Ja kui ma siis endale ühel hetkel veel E30 325i osta tahtsin, siis neid enam lihtsalt ei olnud. Umbes samal ajal hakkasin ma mõtlema, et seda probleemi tuleks E36-ga ennetada. Sest ca 10-12 aastat tagasi oli turg täis E36 ja nad olid odavad. Neid sai vabalt valida kõikide mootoritega ja kõikide varustustega. Aga ma ei olnud sel ajal nii teadlik fänn, et oleks midagi päriselt head otsinud. Ma pigem lihtsalt huvi pärast jälgisin turgu, et kas hakkab midagi odavat ja huvitavat silma. Ja nii ma ostsingi suvel 2016 endale igaks juhuks ära ka E36. Tegingi teadliku otsuse - vaja ei olnud, aga kui mulle antakse 1700 euro eest hästi varustatud ja originaalina säilinud kaheukseline 328i, siis see auto ei saa enam kunagi odavamaks minna. Friik värvikombo oli minusuguse jaoks muidugi põhiboonus. Ma musta sisuga oleks ta kindlasti ostmata jätnud.
Mulle meeldis see auto. Mulle meeldis tema juures kõik. Mulle esimese asjana meeldis, et ta on täiesti rikkumata auto, tuunimata. Ma enam ei mäleta kas tal oli üks või kaks omanikku olnud, aga igal juhul ostsis ta uuena poest mingi tol ajal äkki umbes viiekümnendates daam. Ja mulle väga meeldis, et ta oli ostnud tippmootoriga kupee bemmi, aga seal polnud mitte ühtegi sportlikku elementi. Polnud M pakette, suuri rattaid ega madaldusi. Polnud musta lage ega nõmedat poolnahkset M-Techinc polstrit. Polnud kõrgeid istmeid ega paksu rooli. Ta oligi nagu väike luksusauto - pehme vedruga, 15 ratastega, madalate istmetega, puiduga, automaat, Harman Kardon raadioga. Mulle väga sobis.
Need ülaltoodud pildid on tehtud 2024 sügisel. Aga ma lisan siia lõppu ka kõige esimese pildi mille mina temast tegin. Saksa treiler kallas ta mulle Tartu MNT Vianori väravasse maha ja see oli meie esimene kohtumine:



