Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Midagi vaikselt toimub. Plaan on tagumised sillakinnitused ära teha ja siis auto kerepuki külge panna. Mingisugune ämblik tuleb ka teha enne salongi kui karbid ja tiivad maha lõikab. Tasa ja targu.

Käib väga aega nõudev detailide sobitamine. Põhilised tööriistad on mõõdulint ja lood. Eesmärk on saada uksed, tiivad ja kopott klappima enne kui lõplikult kinni keevitab. Õnnestus saada ka uus uksetihend mis käib kere külge , kahjuks ainult juhi poole oma. Kõik keredetailid mis auto külge lähevad (uued ja vanad) saavad puhastatud vanast värvist ja uuesti krunditud epoga.

Aeg lendab. Midagi unarusse pole jäänud. Vastupidi, tegemisi on nii palju, et postitada ei jõua.
Tundus loogiline, et niikaua kui kere on keevituses on mõistlik tegeleda silladetailidega. Peaaegu kõik läks algosadeks. Detailid said liivapritsitud, uued puksid, laagrid, määrded ja kokku tagasi. Kaigukasti ei ole lahti võtnud. Differ jäi samuti ühte tükki. On läbi pestud ja uued õlid on sees. Roolikarp samuti vajab tähelepanu.

Suur töö tehtud ja suurem töö veel ees. E9 pole ikka nòrganârviliste hobi.

Járgmine aasta siis klassiku kokkutulekule ma eeldan

Tänud Rh+
Kokkutulekule ei plaani 2027 sellega jõuda. Motoshowle tahtsin küll viia see aasta aga kahjuks ei õnnestunud.
Järg on jõudnud usteni. Juhipoolne ukseplekk on terasest. Kundepoolne õnnestus ainult saada alumiiniumist.

Tulesid ja prille peab samuti sobitama enne kui lõplik kinnikeevitamine toimub.

Tulede tagune plekk. Üks õnnestus uus saada, teist pidi elustama.

Päris karm projekt. Nende vanadega ikka on alati nii, et kui neid juba otsast harutama hakkad, ei lähe nad kunagi paremaks. Ikka alati hullemaks kui alguses tundus. Hea õppematerjal kõigile, kes unistavad E9-st. Soovin jõudu ja meelekindlust.