BMW E31 850CiA 1991 - Marti

[marti]

Hei,

panen endale E31 850-se otsimise ja leidmise loo ka siia kirja.

Tänane lihavõttepüha on teema alustamiseks väga sobiv aeg, sest projekt sai esimese konkreetsema stardi just 2023. aprillis, lihavõtete ajal. Hiljem selgus, et oli valestart - aga sellest juba allpool.

===============

Vana "kaheksas seeria" on mulle meeldinud niikaua, kui ma seda autot tean - ilmselt siis juba 1990-ndate algusest. Pidasin (ja pean ka praegu) seda disaini poolest üheks kõige ilusamaks BMW sõiduautoks üldse. Päris plakateid mul keskkooli ajal temast seina peal ei olnud, aga see on küll meeles, et kui nullindate keskel sõitsin järjest mitme Saabiga ja neid Saabi-Anti juures hooldamas käisin, siis seal oli legendaarne autolukksepp Werner, kes ükskord ütles umbes nii: "No töö ajal ma tegelen Saabidega, aga kodus mul on BMW 850! Saksamaalt tõin. Ise tegin korda". Ja mina mõtlesin - vau, kui selle auto kuidagi kunagi endale ka saaks. Aasta pidi olema umbes 2005-2006.

Sellest umbes 10 aastat hiljem hakkas tasapisi võimalusi tekkima - olin vahepeal ettevõtjana jalad paremini maha saanud, korter oli vahetatud maja vastu, elu hakkas paika saama. 2011 olin lasknud isa vana Zündapp motorolleri musta numbrisse restaureerida ja hakkasin sellega vanasõidukite üritustel käima. 2016 septembris lisandus esimene BMW marki youngtimer sõiduk - omaaegne "GT-superbaik" BMW K1, mille leidsin Berliinist ja tõin ise kaubikuga ära. Nüüd käisin omakorda sellega vanasõidukite üritustel. Kuskil nägi mind Priit, kes kutsus BMW Klassikute Klubisse ja 2017. suvekokkutulekul Paatsalus olin juba kohal - esialgu ma ei julgenud küll oma tsikliga "automeeste klubisse" astuda, osalesin "vabakuulajana".

Automeeste kõrval tsikliga üritustel käia tundus kuidagi nadi (alati sõltud ilmast, asju kaasa võtta ei saa jne) ja vanad autod olid mind tegelikult ka alati huvitanud. Eks Priit jagas ära, et siin annab "ässitada" ja hakkas mulle kuulutuste linke saatma. Mulle endale küll päris mitu aastat tundus, et hobiauto on ju ilma praktilise kasutuseta, seega veits "too much" nii summa kui näiteks vajaliku hoiukoha suuruse tõttu. Aga mõtet enam peast ära ei saanud.

2023. aasta kevadeks hakkas igasugustes mobile, auto24 ja muudes "tutvumisportaalides" kolamise käigus järjest konkreetsemat kuju omandama tunne, et aga "äkki tooks kuskilt midagi ära". Märtsi lõpuks hakkas asi päris konkreetseks minema. Lisan siia mõned screenshot'id vestlustest Priiduga, kes hetkekski ei väsinud leeki suuremaks puhumast:

Screenshot_20260405-112236.png (321.85 KiB) Vaadatud 470 korda

Screenshot_20260405-112356.png (216.69 KiB) Vaadatud 470 korda

Screenshot_20260405-112453.png (282.88 KiB) Vaadatud 470 korda

3. aprillil 2023 saatis Priit mulle Autoscout24-st kolm kuulutust, millest üks tundus eriti huvitav. Calypso-punane 850, musta sisuga, aastast 1991, läbisõit 161'000 km. Kolm omanikku. 14'000 eurot.
Autoscout kuulutuses oli ainult üks pilt. Saatsin omanikule päringu, et kas saaks lisainfot ja rohkem pilte. Selle peale tuli pikk kiri - et avariivaba auto, läbinisti Saksa ajalooga. Regulaarselt hooldatud ainult BMW esinduses, viimase aasta jooksul on auto poleeritud ja laepolster uuesti liimitud. Müüb, kuna tahaks M3 osta. Vaadata saab iga päev pärast kella 17, auto asub Sohland am Rotstein külas, mis on Dresdenist 45 minutit autosõitu. Terve pinu fotosid oli ka, näiteks sellised:

IMG_45356_36375.jpeg (245.78 KiB) Vaadatud 616 korda

IMG_45356_36375-4.jpeg (238.31 KiB) Vaadatud 616 korda

IMG_45356_36375-6.jpeg (277.21 KiB) Vaadatud 616 korda

Jutt tundus täiesti loogiline, kummaline oli ainult, et omanik reageeris minu järgnevatele küsimustele kuidagi väga pika viitega. Aga reageeris. Minu sõnumile, et olen autost huvitatud ja millal saaks vaatama tulla, vastas ta ülejärgmisel õhtul WhatsApp'is: "Okei, võid tulla endale sobival ajal".

Screenshot_20260405-112814.png (311.69 KiB) Vaadatud 470 korda

Kuna müüja mingit raha minult ette ei olnud küsinud (arvasin, et suli tunnuseks on see, et ta mingil hetkel hakkab raha ette küsima) ja kuna paar ahvatlevat kuulutust oli mul viimase paari nädala jooksul mobile-s nina alt ära läinud, tundus et tuleb võtta risk ja tegutseda. Ostsin 8. aprilliks lennukipiletid Dresdenisse. Pisiasi, millele mina, pagan, ei osanud üldse tähelepanu pöörata - see oli täpselt lihavõttepühade aeg.

Kui müüjale teatasin, et laupäeval saabun, tuli vastuseks "Loomulikult ma ei kohtu sinuga lihavõttepühade ajal. Kõik on lisaks ju suletud, sa ei saa dokumente vormistada, sa ei saa maksta - miks sa üldse teistmoodi arvasid?"
Kirjutasin vastu, et mul on juba lennukipilet olemas, no aga ma siis vaatan pühade ajal ilusat Dresdeni linna ja lähen kirikusse - kohtume peale pühi ja millal sobiks. Selle peale enam müüjalt vastust ei tulnud. Nüüd oli mõttekoht - mida teha, kas lasta lennukipilet tühja minna või lennata siiski kohale? Otsustasin, et lendan kohale ja vaatan, mis saab, ehk asjad siiski laabuvad.

Nii ma siis lendasingi Dresdenisse.

IMG_20230408_073335.jpg (3.9 MiB) Vaadatud 616 korda

Ilmad Dresdenis olid juba päris kevadised.

IMG_20230410_141343.jpg (4.76 MiB) Vaadatud 616 korda

Ööbisin kesklinnas ühes päris kenas, keisririigi-aegses, kuigi mõnes nurgas aimatavalt DDR-hõngulises hostelis.

IMG_20230408_150908.jpg (3.81 MiB) Vaadatud 616 korda

IMG_20230408_152217.jpg (4 MiB) Vaadatud 616 korda

Söömas käisin sealsamas hosteli all pubis, mille nimi oli Planwirtschaft (Plaanimajandus).

Ülestõusmispühade pühapäeval käisin suures Dresdeni Jumalaema kirikus jumalateenistusel oma patte andeks palumas. Üritasin tabada, mida saksakeelsel jumalateenistusel räägiti.

IMG_20230409_103449.jpg (5.11 MiB) Vaadatud 616 korda

IMG_20230409_121149.jpg (3.93 MiB) Vaadatud 616 korda

Ülestõusmispühade esmaspäeval käisin Volkswageni kõige moodsamas, Dresdeni nn "klaastehases" ekskursioonil...

IMG_20230409_161557.jpg (5.09 MiB) Vaadatud 616 korda

IMG_20230409_153107.jpg (4.55 MiB) Vaadatud 616 korda

IMG_20230409_142535.jpg (4.95 MiB) Vaadatud 616 korda

... ja pärast veel Dresdeni tehnikamuuseumis.

IMG_20230410_165739.jpg (2.65 MiB) Vaadatud 616 korda

IMG_20230410_170242.jpg (3.25 MiB) Vaadatud 616 korda

Vahepeal proovisin automüüjale helistada. Lisaks palusin hommikuti kohvikutüdrukutel ja õhtuti hotellipoistel helistada nende lauatelefonidelt emmale-kummale automüüja kahest telefoninumbrist. Tulemuseks oli ainult vaikus.

Pikad lihavõttepühad lõppesid alles teisipäeval. Otsustasin, et teen veel ühe katse, võtan oma rendiauto (BMW!) ja sõidan sinna külasse kohale, kus mu 850 pidi müüja info põhjal asuma - äkki tunnen fotodel oleva tänava ära, äkki keegi teab müüjat või äkki oskab sellist autot juhatada. Kohapeal selgus, et külake on siiski päris suur, võib-olla selline 200 maja - nii et seal päris huupi otsida on keeruline. Sõitsin seal tund aega ringi, vaadates kahtlustaval pilgul iga garaazi ja hooviväravat, aga kalipsopunast BMW 850-t kuskil silma ei hakanud.
Läksin isegi kohalikku tanklasse hängima - et äkki seal osatakse midagi öelda. Küsisin tanklaproualt oma Pro7-st omandatud puusaksa keeles, et ega te ei tea, kes siin sellist autot võiks müüa (näitasin mobiiliekraanilt pilti). Proua kehitas õlgu. Siis tuli mingi kohalike ehitustööliste brigaad lõunat sööma, küsisin nende käest ka ja näitasin jälle "kahtlusaluse" fotot. "Ooooo, ein achter? Nein, hier im Sohland nie gesehen!" (Ooooo, kaheksas? Siin Sohlandis pole sellist kunagi näinud!)

Vaatasin veel kohalikus ümbruses ringi (imeilusa loodusega Saksimaa nurk, aga peatänavalt natuke kaugemale sõites on rusuv DDR hõng selgelt tunda - suur areng pole siia kaugele äärealale eriti jõudnud).

IMG_20230411_182941.jpg (4.84 MiB) Vaadatud 616 korda

Siis sõitsin Dresdenisse tagasi. Ööbisin veel viimase öö oma Plaanimajanduse hotellis ja järgmisel hommikul, 12. aprillil läksin lennuki peale. Oli mu poiste sünnipäev - jõudsin pealelõunal neile ise õnnesoovid üle anda. Aga naine tögab sobival hetkel selle reisiga mind siiamaani.

==============

Mis värk selle autoga siis kokkuvõttes oli, ei suutnudki ära mõistatada. Mõned nädalad hiljem oli kuulutus AutoScout portaalis mõneks päevaks uuesti üleval, kuid minu kiri, et kas müüksid mulle ja kas tahaksid suuremat summat, jäi vastuseta. Samas oma detektiivitööga jõudsin niikaugele, et paaril fotol näha olnud logo (kõrval parkinud kaubikul) kuulus mingile väikesele pagaritöökojale, mis oli täiesti Saksamaa teises servas. Kas see tähendas, et fotod on tehtud kuskil 1000 km kaugusel ja et kogu see värk kokku oli mingi vaimuhaige inimese rumal nali? Või oli hoopis sügavalt religioosne inimene, kes solvus hingepõhjani, et mina, pagan, ei tee vahet tavalisel päeval ja ristiusu suurimal pühal? Või...

Jah, autot ma ei saanud. Aga tegelt oli sellest hoolimata tore kevadine retriit (on ju äge võõrsõna) Dresdenis! Käisin kirikus ja kandsin oma hinge eest hoolt.

[JÄTKUB...]

[Arvo]

Väga huvitav lugemine.
Minu euroopast autotoomise kogemus on üpris sarnane. Kui on eraisikust müüja siis tuleb ikka väga kõvasti vaeva näha, et adekvaatset infot kätte saada. Piltide ja info küsimise peale on tavaline vastus, et räägime asjast auto kõrval või siis ei vastata üldse. Maili või telefoni teel suhtlus ida-eurooplastega on üpris tõrges. Head asjad hea hinnaga lähevad kiiresti kaubaks ja meiesugustel siit maanurgast on keeruline õigeks ajaks kohale jõuda. Rootsi ja Soome on täna ostja jaoks minuarust palju paremad sihtkohad - Inimesed räägivad head inglise keelt ja viitsivad päriselt ka autot müüa.

[Tihhonov]

Tundub et Priit on nii mõnegi inimese elu ära rikkunud

[marti]

Tundub et Priit on nii mõnegi inimese elu ära rikkunud

Loen siin teiste lugusid ja nii näib tõepoolest

[sysi]

Hei,

panen endale E31 850-se otsimise ja leidmise loo ka siia kirja....

[JÄTKUB...]

Ma ei taha küll pealetükkiv olla, aga minu popcorn hakkab vaikselt kausis ära jahtuma

[marti]

Päris pikk paus on juba kirjutamisel sisse jäänud. Jätkan sealt, kus "Part I" pooleli jäi.

Ülejäänud 2023. aasta läks kuidagi niimoodi, et hobiauto ostmine jäi mõneks ajaks päevakorrast välja. Eks tööd oli palju, lisaks suvel erinevaid üritusi ja nii need kuud läksid. Autoteemal küll niipalju toimus, et '23 augustis otsustasin ka enda "igapäevaauto" elektrilise vastu välja vahetada (pere nii-öelda "teised" autod, mis tegelikult on alati läbinud pigem rohkem kilomeetreid, on meil olnud elektrilised juba aastast 2014). Sellel autol käisime nö väikese perereisi egiidi all ise Saksamaal Eisenachi lähedal järel.

autot_toomas_2023.jpg (806.71 KiB) Vaadatud 13 korda

Nüüd vahepeal pean tegema väikese kõrvalepõike. Viimased 15...20 aastat olen ühe hobina tegelenud helikopterimudelismiga. Kihvt hobi - öeldakse, et raskusastmelt sarnaneb žongleerimisega (seega päris mudilastele ei sobigi). Tegeletakse alates teismelistest, aga 90% harrastajaid maailmas on täiskasvanud. Eesti harrastajate hulgas on IT-inimesi, pärislennuki- ja kopteripiloote, droonitööstuste asutajaid, jne. Mudelid on suured - propelleri läbimõõt tüüpiliselt 1,2...1,8 meetrit. Võistlusmudelid on süsinikkiust ja kergetest CNC-metalldetailidest, mootorid üle 10kW.

Alal on oma võistlused (võisteldakse erinevate trikkide sooritamises). On olemas nii Eesti, Euroopa kui maailmameistrivõistlused. Ma "eestikaid" olin vaatamas käinud, aga väljaspool mitte - erinevalt mitmetest kamraadidest. Millised need trikid välja võivad näha, sellest saab aimu siit videost:


Millalgi pärast 2023/24 aastavahetust tekkis tuttavaga mõte, et läheks märtsis Saksamaale Baden-Badenisse Euroopa etappi vaatama. Ja eks mul juba algusest peale oli väike plaan, et ühendaks siis mitu asja kokku ja vaataks sealkandis mõnda hobiautokandidaati ka.



Mõeldud-tehtud ja 6. märtsil 2024 maandusin Düsseldorfis. Oli kokku lepitud, et kamraad lendab 2 päeva hiljem järele ja siis läheme võistlusi vaatama, nii et paar päeva sain siis ringi sõita ja erinevaid autokandidaate vaadata. Mobilest olin välja otsinud sealkandi kõige apetiitsema 850-e ja "tagavaraks" veel mõned kuulutused.

Järgmisel päeval sõitsin rendiautoga siis Bonni äärelinna ühte eramajja seda 850-t kaema. Kohapeal oli mulje "nii ja naa" - ilus punane värv ja hele sisu.

PXL_20240307_095554024.jpg (6.09 MiB) Vaadatud 17 korda

PXL_20240307_100950776~2.jpg (4.85 MiB) Vaadatud 17 korda

PXL_20240307_101102313.jpg (3.41 MiB) Vaadatud 17 korda

Auto oli üldiselt sile (küll millalgi tervenisti üle värvitud) ja juba tehasest originaalsete (lisavarustuse) Alpina velgedega, aga leidus terve nimekiri pisivigu. Mootoriruum oli must ja õline, akukatted olid pagassis laiali, midagi tuvastasin ise proovisõidul ning müüjad (isa ja poeg) mainisid jutu sees veel mõnda asja (ja tõenäoliselt midagi jätsid ka mainimata).

PXL_20240307_100913190.jpg (3.61 MiB) Vaadatud 17 korda

PXL_20240307_101205875.jpg (3.77 MiB) Vaadatud 17 korda

Käisin proovisõidul ja küsisin ka Eestist nõu Rauno ja Priidu käest; sain vastakat tagasisidet - Rauno arvas, et kui ikka meeldib ja tundub enam-vähem, võta ära. Priit jälle vaatas, et mootor tundub ikka maru õline. Allpool lisan mõned jupid vestlustest.

Screenshot_20260425-105502.png (1013.89 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105534.png (128.54 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105615.png (569.1 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105638.png (764.38 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105704.png (880.57 KiB) Vaadatud 17 korda

Kuna kohe "jah" ütlemiseks kokkuvõttes õiget tunnet ikkagi ei tekkinud ja müüjad ei tahtnud hinnas üldse alla tulla (kuigi olin lootnud, et midagi ikka), lubasin neile, et võtan mõtlemisaja ja läksin ära. Pärastlõunal käisin veel sealsamas Bonnis ühte E36 M3-e vaatamas, aga seal samuti oli tunne, et kohe "jah" ütlemiseks pole tunne õige (näiteks fakt, et äsja imporditud auto ei olnud müügiplatsil, vaid oli viidud kuskile remonditöökotta "ah, ainult väikesi asju tegema").

PXL_20240307_150355263.MP.jpg (7.6 MiB) Vaadatud 17 korda

Aga. Seal eikusagil, Bonni äärelinna mingis rekkaparklas, rendiautos, avasin huvipärast ka Rootsi Blocket.se kuulutused ja lõin otsingusse "BMW 850" - ja Helsingborgi (Malmö) lähedal väikeses Paarpi linnas leidus huvitav kandidaat. Fotodel paistis korralik, hind oli okei. Kuulutus paar päeva tagasi üles pandud. Võtsin sealsamas parklas ka kõne müüjale, kes kiitis, et auto on aus. Aga kui ma tahan osta, siis kaua mõelda pole aega - tegelased mingist classiccar.com vms portaalist pidid tahtma auto oma portaali müüki panna, nad olevat käinud ja fotodki juba ära teinud. Et siis nad panevad oma komisjonitasu hinnale juurde ja tema enam otse müüa ei tohi. Ja telefonikõne lõppu ütles müüja veel sellise huvitava lause: "Osta see auto - ma luban, et sa ei kahetse".

Mõtlesin kiiresti ja umbes tunni aja pärast tegingi sealtsamast tolmusest parklast, rendiautost, mobiilipangast broneerimistasu ülekande.

Screenshot_20260425-105732.png (141.12 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105807.png (109.12 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105831.png (138.97 KiB) Vaadatud 17 korda

Screenshot_20260425-105858.png (96.86 KiB) Vaadatud 17 korda

Kopterimudelismi Euroopa etapil Baden-Badenis käisime ära (kaks päeva, lahe oli, kirsipuud õitsesid ja õhtuti saime õlut juua). Pühapäeva õhtul viisin kamraadi tagasi lennukile.


Endale ma tagasilennupiletit targu ei olnud võtnud (no et äkki tulen autoga laevale vms) ja hea oli - lendasingi Düsseldorfist hoopis Kopenhaagenisse, seal istusin kiirrongile ja sõitsin üle Taani-Rootsi vahelise silla Helsingborg'i. Hilisõhtul jõudsin hotelli.

PXL_20240312_072543757.jpg (2.51 MiB) Vaadatud 17 korda

Järgmisel hommikul kohe kell 9 läksin siis autot üle vaatama. Auto tundus tõepoolest ka kohapeal oma silmaga vaadates sile (küll samuti kunagi tervikuna üle värvitud, aga müüja oli seda mulle ka kohe öelnud ja värvitöö tundus korralikult tehtud) ja päris heas korras. Minu soovidest olid olemas hele sisu ja mitte-must-mitte-hõbedane värv. Küsisin müüjalt ka kontrollküsimuse, et sellega siit 700 km Kapellskäri sadamasse sõitmine ei tohiks ju mingeid probleeme valmistada? Sain kinnituse, et auto peaks olema heas korras ja tema ei näe ühtki takistust. Nii ma siis otsustasin, et selle auto võib vist ära osta küll. Müüja lubas usaldada mind ka veel nii palju, et ma sain tema nimele registreeritud autoga, Rootsi numbritega sadamasse sõita (rootslased kuuldavasti on selle osas päris umbusklikud). Andsin ausõna, et Eestis registreerin auto kohe ümber ja panen vanad numbrid talle posti.

PXL_20240313_080946129.jpg (3.45 MiB) Vaadatud 17 korda

Seiklus ei olnud sellega veel päris läbi - olin teinud eeltööd, et kui ma ostusumma kannan enne tehingut oma LHV kontole ja teen ülekande sealt, siis LHV-st peaks toimima üle-euroopaline välkmakse (Swedis sel ajal veel sellist asja polnud). Kahjuks ma aga ei teadnud, et LHV välkmaksetel on ülempiir (vist oli 15000 eurot makse kohta) ja minu summa oli üle selle piiri. Kui oleks teadnud, oleks ilmselt saanud summa üle kanda mitme väiksema maksena - aga "oleks" on paha poiss. Minu poolt ülekanne tehtud, jäime siis summa müüja kontole laekumist ootama - sealsamas nende väikeses kontoris. Võõrustajad tundsid kohustust mu meelt lahutada - pakuti kohvi, käisime kuskil söömas, praktiseerisin nendega oma rootsi keelt (seda ma ei olnud küll usaldanud enne välja kraamida, kui tehing oli tehtud - aktsendiga ja vigane rootsi keel võib müügitehingule mõjuda nii ja naa).

Ootasime tunni, ootasime kaks. Siis helistasin LHV-sse, kust sain lõpuks teada, et selles suuruses summa läheb juba tavamaksena ja "peaks jõudma homme ennelõunal". Pe.se - järgmisel õhtul pidi 700 km kaugusel juba laev väljuma (ja see laev käis niigi kuidagi ülepäeva). Aga mis siis teha - pikendasin oma peatumist samas Helsinborgi hotellis veel ühe öö võrra. Müüja tegi mulle oma autoga linnakeses tuuri, kutsus mind veel oma kodu vaatama ning õhtul sõidutati ka hotelli.

Järgmisel hommikul varakult sain müüjalt kõne - raha on laekunud, võid auto kätte saada. Surusime viimast korda kätt ja hilisel hommikul asusin sadama poole teele. Oligi nii, nagu müüja oli öelnud - autoga mingeid probleeme ei olnud ja 700-kilomeetrine sõit selle autoga ka ei väsita. Ainult seismisest veidi kandiliseks vajunud rehvid andsid natuke tunda.

PXL_20240313_113957744.jpg (582.31 KiB) Vaadatud 12 korda

Kui läbi Stockholmi sõitsin, tegin pidulikult klapptuled lahti. Tundus kuidagi õige. Miskipärast meenus lugu sellest, kuidas Urmas Ott käis vaestel 1990-ndatel Stockholmis elanud Käbi Lareteiga intervjuud tegemas ja tema kindel soov oli, et talle peab läbi Stockholmi sõitmiseks renditama kupee-Mersu (mis maksis tol ajal terve varanduse, ilmselt väga suure osa terve selle saate eelarvest). "Mulle pole palju vaja - lihtne toit, lihtne riie ja väikese ümmarguse märgiga auto" - nagu ta on öelnud.

Sadamasse jõudsin isegi liiga vara ja käisin kõrvalolevas külas aega parajaks tegemas.
Õhtul pakiti mu (uus? vana?) auto laeva peale

PXL_20240314_063628623.jpg (3.14 MiB) Vaadatud 17 korda

ja järgmisel hommikul olin Paldiskis.

Auto leidmise lugu on sellega kirjas. Kuidas auto omamise kogemus Eestis on olnud, sellest püüan millalgi kirjutada järgmistes postitustes.