Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Küsisin juba ka personaalselt mõnelt siin ringkonnas tuntud autode, nö.restaureerijalt, kuid head nõu on alati liiga vähe ja ehk keegi oskab midagi lisada oma kogemustest saadud tarkustesalvest

On vaja oma autol silladetailid (tala, õõtsad jne) üle värvida, kuna esineb mõningast roostet ja pean neid ka natuke ringi ehitama/keevitama... seega oleks vaja niikuinii nendele uus värvkate anda!
Sellised asjad nagu liivaga pritsimine ja selle kahjulik mõju metallile, on mul teada ning õnneks see ei olegi vajalik, sest saan hakkama ka nurklihvija+terashari.
Seejärel on plaan see haljas metall töödelda buvanooliga ja siis happekrundiga, kuid probleem ongi selles, et mis oleks see hea, piisavalt paks ja elastne värv sinna peale, et see maha ei kooruks kividelt saadud "rahe" tõttu ja oleks niisama ka vastupidav.
Enesele kangastub silme ette kõige ehedamalt ahjuvärv vms ..see on mu meelest selline glasuurijas ja näeb vähemalt välja sellisena, et see ka natuke seal vastu peaks.
Kogemus küll puudub, kuid pulbervärvi välistaks, kuna see ei pidavat taluma kividelt saadud lööke!

üldjuhul on hästivarustatud autovärvi müüjatel ka rasketehnika ja tööstusvärve.

ise värvisin viimasega, katab hästi ja on odav ka.

Värvisin enda paadi kahevärviliseks, üks osa oli värvitud veoautovärviga teine tööstusvärviga. 3 aasta jooksul veoautovärv on siiani ülihästi säilinud, tööstusvärv juba hakkanud kooruma ja pleekima.

Vot-vot.. veoauto- ja rasketehnikavärv võib küll piisavalt hea olla.
Siit Rakvere ümbruskonnast on seda vist raske leida ja peab kuskile kaugele-maale järele sellele minema

Kohalikus autovärvipoes vaadati mind ilmega, nagu kits vahib kiirrongi kui sellise spetsiifilse küsimuse esitasin.. võib-olla nad ei saanud minust lihtsalt aru.
Igatahes juba tuli paar mõtet ja vist on üks-kaks kohta veel, kust küsida tasub.

Tänan vastajaid ! ..tarkusi/kogemusi võib veel lisada !

See buvanooli kummardamine on nagu ususekti jumalasõna, mida aina dasi antakse.
Liivaprits on hullem kui buvanool ??? Noh maeitea. Pritsi ilusa kuiva ilmaga oma sillajupid puhtaks, väldi suurt õhuniiskust, krundi õige krundi või kruntidega detail üle ja on palju roostekindlam kui nurklihvija või millegi muuga mäslemine.
Liivapritsi kahjulikkus seisneb liivades olevate soolade näol. Muu jamaga sa aga roostet booridest ja nurgatagustest ikkagi kätte ei saa.

Aga mina ei hakka kellegi usku ümber pöörama. Seega tee nagu jumal juhatab

Liivapritsi "kahjulik mõju" ??
1 "süü" on eespool juba kirjeldatud, teine "kahjulikkus" on deitaili kõverdumine, paindumine ja lainetus.
Ning seda ka ainult juhul kui tegu on suure plekk pinna ja oskamatu mehega.

Silladetailidel pole vahet kuna tegu on siiski tugeva rauaga.
Tuleks vast isegi kasuks liivapritsi kasutada.....

Liiva koostises on palju mineraale, mis tekitavad roostet lausa silmnähtavalt!

Kui mul oleks vaja neid detaile nõnda põhjalikult puhastada, siis kasutaksin haavli-, sooda- või klaaskuulpritsi
..ja kui on sile pind, mille saab traatharjaga pärast liivajääkidest puhtaks käiata, siis kasutaksin liivapritsi, aga keerukama konstruktiooniga detailidel ei pääse traadiga ligi igale poole ning tulemus oleks sama, mis soola selle detaili peale määrida, peale seda kui oled selle metalli aktiivseks/vastuvõtlikuks töödelnud lendava liivaga = kiire korrodeerumine !!
(võib-olla väljendasin liiva kohta arvamust liiga dramaatiliselt, kuid esialgu selle välistaksin)

Aga nagu ma juba ütlesin, siis mul neid silladetaile ei olegi vaja liiga puhtaks saada = roostet on vähe ja kohati ainult.

Buvanool/roostesurm on mul täitsa toimiv vahend leitud omale.. olen mitmeid tooteid, mitme aasta vältel katsetanud ja lõpuks leidnud ka ühe, mis töötab ...silmnähtavalt !!

Ma arvan, et ma saan oma jupid nurklihvijaga täiesti ideaalselt/vajalikult puhtaks ning oma ime-buvanooliga rooste surmatud, happekrundiga krunditud ja lõpetuseks ongi vaja leida ainult veel hea ja paks kattevärv

Minu jaoks tundub selline kontseptsioon parim

Soovitaks samuti need jupid pigem liivapritsi viia, see traatkettaga silladetailide tegemine on ikka üsna jube töö. Buvanool seal vahel samuti mingit imet ei tee, sellega tekitad omale ainult lisatööd, kuna kõik pinnad on siis vaja ju veelkord traatharja või -kettaga üle käia, et sellest hallist sademest vabaneda. Kui mingit roostesurmamist tahad teha siis on ka tõhusamaid vahendeid olemas (nt loctite valikus), mis tekitavad metallile kohe ka õhukindla kattekihi peale. Tõsi, hind on kuskil 4-5x kallim aga tulemus on minu kogemuste järgi ka palju parem.

Nagu juba ütlesin, siis liivaga pritsimise jätan vahele ja teen traat-kettaga... see on lihtne, kuna roostet on detailidel küllaltki vähe ja ei ole mitte mingisugune probleem kõik pinnad puhtaks saada.

Buvanool/roostesurm on mul selline, mille jäägid saab töödeldud pindadelt väga hõlpsalt niiske kaltsuga maha pühkida ja alles jääb sinaka-tooniga haljas metall.. olen selle tootega tuttav juba pikemat aega ja tean, et see toimib roostet tõrjuvalt ja on lihtsalt töödeldav.

Sellele panen peale happekrundi ja kõige lõpuks mingi tugev ja samas piisavalt elastne värv, mis kannataks välja "kivirahe" jms.

Selles ei olnudki tegelikult probleemi, et kuidas ma oma detailid puhtaks saan ja millega neid töötlema peaksin, vaid soovisin nõuandeid kattevärvi valikul.
Tundub, et sain midagi teada kaa... rasketehnika- ja veoautovärv pidid head olema!!

Ehk jagad oma roostesurmamise süsteemi teistega ka

Meenus ka selline asi: http://www.line-x.ee/ ehk kannatab sillaosi ka katta.

Mingisugune Lätis toodetud pruunis klaaspudelis, valge/sinise/pruuni sildiga ANTIRUST
Mina olen ostnud seda Espak`ist ja Ehitus ABC-st.. see on kõige odavam ja kõige efektiivsem.

Kui on tõsisemat sorti hirm rooste ees siis üks variant on saata need sillajupid kuumtsinki. Paksematele rauajuppidele sobib hästi, lähimad paarkümmend aastat pole roostet karta ma usun
Värvida võib ka pärast juba suht-ükskõik-millega

Päris kabuhirm mind veel ei valda.
Aga selleks, et kõrvataha panna küsin: kuskohas sellist asja tehakse nagu kuumtsink?

Vasaras tehti kunagi kuumtsinki.
Aga ega autoaluste detailide välimuse pärast ei maksa liiga üle ka mõelda, see on nagunii ühekordne rõõm (kui just muuseumisse masin ei lähe) Peale esimest suve on kõik niiehknaa pigi ja tolmu seguga kaetud.

Kuumtsingiga tegeleb näiteks zincpot paldiskis. Kuumtsingi huvilistele mainin ka selle ära, et protsess toimub rohkem kui 400 kraadi juures, detailil ei tohi olla ühtegi suletud ruumi(kui on, tuleb auke sisse puurida) ning kõik, mis on plekist läheb kuumuse tõttu lootusetult kõveraks. Samuti ei kannata väga täpse mõõttolerantsiga juppe kuumtsinkida, sest tsink sööbib ennast metallipinna sisse ning detaili mõõtmed võivad väga vähesel määral muutuda. Samuti tapab kuumtsink kõik keermed ära. Ühesõnaga esisillatala näiteks võiks niimodi töödelda küll...aga enamus juppe autol sellist töötlust ei kannata. Kuumtsink kaitseb terast korraliku töö korral 100 aastat.

Vasaras on hetkel ainult galvaaniline tsink ehk siis külmtsink.
Kuumtsinkida saab Galv-est`is (asub Kiiul) ja juba mainitud Zincpot`is (Paldiski).
Kui on tahtmine midagi kuum- või külmtsinkida siis too jupid minu kätte, meil siin auto käib tsinkimise vahet mitu korda nädalas.
P.S ma olen enamus aega Rakveres