BMW 750iLA Highline '89, Nuga
Postitatud: 13 Apr 2010 12:25
Omades kahte e21 kerega masinat tundsin ma pidevalt puudust mingist suuremast ja mitte niiväga hardcore vanatehnikast, millega saaks ka pisut väljaspool suvist hooaega liikuda. Mõtted küll liikusid vaikselt selles suunas, et mingi alpina b12 või 750 highline oleksid sellised toredad autod mida omada, aga ometigi kindlat plaani polnud.
2008 aasta alguses juhus aga nii, et ükspäev sysi lendas peale, et kuule üks highline on müügis, lähme vaatama
Mina muidugi heas usus mõtlesin, et vaatame üle, mis seal ikka. Pealegi on nädalavahetus just kõige parem aeg väike "tutvume eestiga" reis ette võtta ja vaadata mis põnevat silma jääb. Juba enne sihtkohta jäi mingis maapiirkonnas (mille nimi mulle meelde ei tule) silma üks täiesti korralik e21 323i. Tumesinine ja sinise sisuga. Käisime mõned ringid ümber auto ja poetasime oma kontaktid aknavahele, aga kuna highline ootas, siis ei hakanud e21'ga rohkem aega raiskama.
Esimene tutvumine teema peakangelasega ei jätnud just üleliia positiivset muljet. Visuaalsest küljest alustades - suur kleeps tagaaknal, rämedalt toonitud klaasid (ka esimesed), päris palju mõlgikesi kerel.
Mina esimese hooga rooli ei pressinudki, kupatasime sysi rooli. Vaene mees vajus näost päris ära - roolilõtk oli keskmise gaz 53'ga võrreldav ja ka vedrustus oli päris otsas omadega.
Ühesõnaga... polnud nagu ühtki põhjust see auto ära osta. Vahetasime veel müüjaga mõned viisakused ja tegime minekut. Ja nagu ikka, mõte hakkab alles hiljem tööle. Olime juba omajagu tartu suunas sõitnud kui tegime müüjale kõne, et oleme nõus maksma kuulutuses olevast hinnast oluliselt väiksema summa ja pöörame kohe otsa ringi ja maksame sulli peopeale. Müüja oligi nõus, ju oli tal sellest müügijamast juba kõrini.
Esialgu tundus küll kõhedavõitu sellise autoga 150km reis teha, aga müüja kinnitas, et sõidab küll, pole tal häda midagi. Sõitis kaa, selles suhtes et tartusse jõudsime me kenasti ja juba kodus ei tundunudki asi nii hull olevat.
Fotojäädvustus esimesest reisist:

Eee... jätkub... vist
2008 aasta alguses juhus aga nii, et ükspäev sysi lendas peale, et kuule üks highline on müügis, lähme vaatama

Esimene tutvumine teema peakangelasega ei jätnud just üleliia positiivset muljet. Visuaalsest küljest alustades - suur kleeps tagaaknal, rämedalt toonitud klaasid (ka esimesed), päris palju mõlgikesi kerel.
Mina esimese hooga rooli ei pressinudki, kupatasime sysi rooli. Vaene mees vajus näost päris ära - roolilõtk oli keskmise gaz 53'ga võrreldav ja ka vedrustus oli päris otsas omadega.
Ühesõnaga... polnud nagu ühtki põhjust see auto ära osta. Vahetasime veel müüjaga mõned viisakused ja tegime minekut. Ja nagu ikka, mõte hakkab alles hiljem tööle. Olime juba omajagu tartu suunas sõitnud kui tegime müüjale kõne, et oleme nõus maksma kuulutuses olevast hinnast oluliselt väiksema summa ja pöörame kohe otsa ringi ja maksame sulli peopeale. Müüja oligi nõus, ju oli tal sellest müügijamast juba kõrini.
Esialgu tundus küll kõhedavõitu sellise autoga 150km reis teha, aga müüja kinnitas, et sõidab küll, pole tal häda midagi. Sõitis kaa, selles suhtes et tartusse jõudsime me kenasti ja juba kodus ei tundunudki asi nii hull olevat.
Fotojäädvustus esimesest reisist:

Eee... jätkub... vist
