Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

omega kirjutas:Milleks sul seda ABS-i üldse vaja on, mõtetu asi ju ?

Ära hoia endale ja räägi siis juba detailselt, kui mõtetu see ABS ikka on. Täitsa huviga loeks kohe.

ABS-il on pidurdusmaa tunduvalt pikem, kui harrastad sportlikku sõidustiili siis pole ABS-st mingit abi.

Kui palju on tunduvalt pikem? Julgen väita vastupidist ,sest proovitud on seda korduvalt, meetodil ABS-ga autol ABS kaitse välja võtta, ehk siis sama sõiduk samade rehvidega.

Kehtib see rattaid plokki pidurdades (arvan, et kui on vaja teha tõsist äkkpidurdust, siis 95% inimestest pidurdab rattad blokki.)

Väga proffessionaalne juht kindlasti suudab ka väga ootamatul pidurdamise vajadusel pidurdada rehvide pidamise piiril (parim haardetegur rehvidel oli vist u 15% läbilibisemise puhul) ja seda erinevate ilma ja teeolude puhul.

Mina arvan, et igapäevaautol võiks ikkagi ABS olla, kui ta on juba tehases pandud. Rinkaauto on erinev asi.

Eilse ilmaga oli päris lahedaid olukordi, kus kitsal teel vastutulnud autole sai ootamatult vastu kelgutatud... Siiani alati ABS-ga sõidetud. Seniks kõik hästi, sai juba ka piduriga pumpamist harjutatud

puhasta hammasvöö ära,kust andur loeb

Hammasvöö on kontrollitud. Ehk järgmiseks nädalaks selgub midagi...

olen mitmete autodega proovinud ja ABS-ga on siiski pidurdusmaa pikem

OT
kopeeri-kleebi Postimehest

ABS-süsteemi peaülesanne

ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: * säilitada auto manööverdusvõime; * säilitada stabiilsus; * võtta juhilt lisakoormus.

Kui pidurdustee tundub mõnel pinnasel lühem kui tavaliste pidurite kasutamisel, on see füüsikaseaduste kingitus ja mitte ABS-süsteemi arendajate eesmärk. Võib tuua näite, kuidas ABS-pidurite kasutamisel on pidurdustee isegi tublisti pikem kui tavaliste pidurite puhul. See on meie kliimas nii tuttav - lahtisel lumel sõidu puhul.

Tavalised pidurid koguvad blokeerumisel rataste ette rohkelt lund, mis sobiva haakumise korral võib auto küllalt kiiresti ettekogunenud lumevallis peatada, ABS-pidur ei luba aga ratastel blokeeruda ja nii võib pidurdusteekond oluliselt pikeneda.

Siinjuures tuleb jälle meelde tuletada ABSi peamist eelist - auto säilitab rahuldava juhitavuse. Liiklusolukorras võimaldab see näiteks ohutult mööduda ootamatult ette tekkinud takistusest. On suur erinevus kahe võimaluse vahel: sõita kiiresti või aeglasemalt eesseisva auto külge või, säilitades kontroll rooliratta ja auto üle, takistusest viperuseta mööduda. Eelkõige viimast ongi ABSi juures põhjust esile tuua.

pidurdustekonna pikkus nii ABS-ga kui ka ilma on pikalt vaieldud teema. kunagi sai isegi autokooli teooria tunnis õpetajaga pikalt vaieldud. minu väide oli et abs-iga on pidurdusmaa pikem, tema väitis vastupidist ja palju ei puudunud et oleksime joonelt õue jalutanud ja proovima hakanud
hiljem arvasin, et ta lihtsalt ei saanud noorte juhtide silme all seda väita et abs-iga on pidurdusmaa pikem, sest tänapäeva juhid sõidavad ju igasugu kolmetäheliste abimeeste abil

üldiselt on aga ilma abs-ta blokeerunud ratastega pidurdades rehvi ja teekatte vaheline haardetegur palju suurem kui abs-iga, sest abs laseb mingil hetkel rattal veereda. pole vist raske aru saada et veereval rattal on palju väiksem haardetegur.
ok sellega olen nõus et absist on abi takistusest möödumisel, kuna mitte blokeerunud ratastega auto on juhitav ja võimalusel saab takistusest mööda manööverdada. kuid ka ilma abs-ta on see võimalik, tuleb lihtsalt piduri pedaal vabastada, auto hoog aeglustub niigi, kuna käik on sees ja sidurit ei lahutata. isliklikult ei kujuta ette et sõites abs-iga hakkan takistusest mööda manööverdama ise samasl ajal pidurit põhjas hoides loomulik instinkt lihtsalt tõmbab jala manöövri ajaks pidurilt ära.
ühe abs-i eelisena võib mainida vesiliu vähest tekkimist. libedal või märjal teel koguneb blokeerunud ratta ette selline veekiil mis vähendab rehvi haardumist teekattega. abs aga laseb teatud aja tagant, kui ratas veereb, veeliu eest ära ja peale seda haardumine paraneb, kuni tekkib uus veekiil ja siis jälle samamoodi. seda kõike on võimalik kogenud juhil ka ilma abs-ta teha, vabastades aeg ajalt piduripedaali ja hoides auto katkendlikus blokeerumises.

isiklikult pooldan ilma abs-ta autot, kuna enamikel juhtudel kui äkkpidurdust vaja teha on mööda manööverdamine võimatu ja sellisel juhul oleks abs-ga pidurdusmaa pikem.
samuti meie kuumaastikul sõites, kus isegi ülikõva amort ei hoia suuremal kiirusel ratast korralikult teega kontaktis, võib abs-ga see blokeeringus hoidev hetk olla siis kui rehv on nn. õhus ja sel hetkel kui kontakt on hea laseb rattal veereda. endal on päris mitu sellist juhust erinevate abs-ga autodega olnud.
nüüd tuli küll pikk ja s.tt jutt aga arvamus tahtis avaldamist

Võib tuua näite, kuidas ABS-pidurite kasutamisel on pidurdustee isegi tublisti pikem kui tavaliste pidurite puhul. See on meie kliimas nii tuttav - lahtisel lumel sõidu puhul.

Teoorias on see õige, on erandeid - lahtine lumi ja kruus, kui ilma ABS'ta saab paremini pidama. Kuid sooviks teada, kui pikk on see "tublisti pikem pidurdustee". Kui suur takistavat jõudu omab 1,5 tonnise sõiduki pidamasaamisel väike lumevall?

Ei leia selliste katsete tulemusi, mis näitavad ilma ABS'ta süsteemi regulaatset paremat pidama saamist.

Omalt poolt link uurimusele (väidetavalt teostatud 1996, eks ABS süsteemid ole sest ajast edasi ka arenenud):
http://www.type53.com/abs/98S2P18.pdf

ee.autos käis kunagi ka kõva arutelu ABS teemadel. Minu poolt ka üks link
IIRC oli K.Raiend sel ajal ralli rahvuslikus grupis suht kõva tegija.

Aga kui rehv tee suhtes libiseb (ratas on blokis või vastupidiselt käib ringi ja pidamist pole), siis haardetegur on palju väiksem, kui pidamise piiril, kuid siiski veel mitte läbilibiseval rehvil.

ABS'ga autol on aga rehv läbilibisemise piiril (niipea kui blokeerub, lastakse pidureid lõdvemaks ja ratas käib jälle ringi.) See ei ole nii, et sel hetkel kui ratas ringi käima lastakse käib ta vabalt ringi ning üldse ei pidurda, ta lihtsalt pidurdab natukene vähem.

Kes ei usu, siis palun tehke ABS'ga autoga loomkatsed, erinevates teeoludes, kuid sama sõidukiga samade rehvidega, nt lihtsalt ABS kaitset eemaldades.

ee.autos käis kunagi ka kõva arutelu ABS teemadel. Minu poolt ka üks link.

Sealse testimise tulemusi (sile suvekumm lahtise lumega kaetud kiilasjääl) seletab tõesti lumevalli kogunemine ratta ette . Kui rehvidel ikka mittemingisugust pidamist ei ole, siis ei tasu sõitma minna, vaid tellida uued rehvid kulleriga, kaldus teel võid lihtsalt kraavi vajuda ja ei aita mingi ABS/ESP jne. Rumala pea vastu ei aita ükski abiline.

Mis aga ei muuda fakti, et enamusel teepindadest annab ABS mitte ainult suunastabiilsusel vaid ka pidurdusteekonnal eelise.

Kulla kodanik trevi, teeme siis talvel sinuga mõned eksperimendid ja avalikustame selle siin foorumis. Ma ei jaksa seda tõestamist saunajuttude põhjal enam välja kannatada. Jaurate amma teadud tõdedest nagu esimest korda.

2 katset talvel jäärajal jäisel pinnasel ja lumisel pinnasel, 1 katse suvel kuival asfaldil ja 1 katse suvel märjal asfaldil.

Täitsa nõus katsete tegemisega.

Cardo kirjutas:Jaurate amma teadud tõdedest nagu esimest korda.

Cardo, ära nüüd pahanda kohe. Mina näiteks loen täiesti esimest arutelu ABSi teemal siin. Ja täitsa huvitav on lugeda.

Mina eelistan ABS autot ja seda ka ringrajal - vähemalt ei sõida rehve kandiliseks. Talvel kui jää peal on värske lumi on ABS tiba jama aga sellega tuleb lihtsalt arvestada...