Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

tõnis kirjutas:

mikk89 kirjutas:Mis sa tegid auto, fööni ja pahtlilabidaga puhtaks?

Alguses jah fööni ja pahtlilabidaga, seejärel jäägi keemiliselt.

Sa küll ütlesid et ei taha oma töövõtteid avaldada ,aga mõtlesin et küsin ikkagi (küsija suu pihta ei lööda ) aga mis keemiat sa kasutasid?? mul ootab ka üks 6-nda seeria täielik puhastamine ees! Mõtlesin et uuriks natuke maad.

Värvieemaldus keemiaid on päris palju erinevaid müüa, ise kasutan Wenfex i. Võibolla on paremaid tooteid ka olemas aga see on mulle kõige kättesaadavam ja hind ning kvaliteet tundub paigas olevat.

Eelnevale teemale lisades , et paljudel uuematel autodel on ka seda svammi taolist ollust koobastesse lastud , mis ennast niiskust täis imevad ja rooste pleki läbi sööb
Mis näiteks minu silme alt läbi käinud on ..90 -date masinaid .
Kindlasti on kasutatud seda p*ska ka 2000 - aasta masinatel , nii et ... jõudu tööle kõigile "tarbe esemete" omanikele
Ja ka väga ei aita ka see , et talvel ei sõida , niiskust - kondentsi leidub kõikjal

Väga paljudel markidel ..ka bmw -L on probleeme ukse ümber oleva hermeetikuga , mis ennast lahti laseb ja rooste alla poeb .
Kas ja kuidas seda ennetada vanema masina puhul ???
Mul on küll kogutud väga korralikud uksed , millel hermeetiku riba ilusti kinni . Enne värvimist eemaldada vana ja asendada uuega ?

rean kirjutas:Eelnevale teemale lisades , et paljudel uuematel autodel on ka seda svammi taolist ollust koobastesse lastud , mis ennast niiskust täis imevad ja rooste pleki läbi sööb
Mis näiteks minu silme alt läbi käinud on ..90 -date masinaid .
Kindlasti on kasutatud seda p*ska ka 2000 - aasta masinatel , nii et ... jõudu tööle kõigile "tarbe esemete" omanikele
Ja ka väga ei aita ka see , et talvel ei sõida , niiskust - kondentsi leidub kõikjal

Väga paljudel markidel ..ka bmw -L on probleeme ukse ümber oleva hermeetikuga , mis ennast lahti laseb ja rooste alla poeb .
Kas ja kuidas seda ennetada vanema masina puhul ???
Mul on küll kogutud väga korralikud uksed , millel hermeetiku riba ilusti kinni . Enne värvimist eemaldada vana ja asendada uuega ?

Mina olen profülaktika mõttes tehaseliimid eemaldanud, vajadusel valtsi vahed lahti keeranud, puhastanud, uputanud, kokku tagasi, veelkord üle uputanud, pärast kõvad vahad sisse, siis ehk kestab ka. Sinisilmne oleks loota et 20-30 aastat vana valtsivahe puhas on ning kestaks veel 20 aastat. Kereliimid kipuvad ka ajapikku kivistuma ning end plekipeal lahti ajama ja kui niiskus vahel, rooste järgi.

Nugaga arutasime ja leidsime et järgmine planeeritav haipäevak võiks toimuda 27 veebruaril. Kui see aeg käes näeb täpsemalt kas alustame jälle eelmise päeva (26) õhtul ja kui pikalt teeb, siis kas ka 28 veebruaril.

Härrased!
Kel võimalust ja huvi, siis reede õhtul kl 17-18 paiku alustame. Tööd jagub ka terveks laupäevaks. Abikäed on oodatud!
Täpsema info saamiseks saatke Tõnisele PS või tõmmake kõne.

Tehtud jälle üks haipäevak ning kuna ootamatult palju huvilisi võttis osa, siis on näidata ka korralikud saavutused ette. Suured tänud Hassole kellel oli nagu mingi isiklik viha vana värvi ja mastiksi vastu (meeletu hooga lendas kahte lehte), Nugale kes tundis end nagu kontoris (vaba lebo asend ja filigraane puhastustöö), Mardile kes oma haiget kätt treenis tagumistes koobastes (kus ei olnud mitte lihtsalt eemalduv kraam) ja Martinile, kelle käeall ka mastiks kiirelt kereküljest lahkus.

Mõni pilt ka Väsimatutest töömeestest ning lõpptulemusest.






Ja lõpptulmus:

Tegelikult tuleb Tõnisele hoopis tänud öelda kuuma sauna ja hea siidri eest

Niimoodi, soojas valges garaazis on ikka mõnus tööd teha. Eriti kui ka kogu seltskond selline, kes motiveerib tööle

Siinkohal kirun küll, et eestimaa nii suur on. Sellele masinale tahaks oma abistava käe külge panna.

Aasta on küll väga vana, aga roostest puutumata plekki ka küllaga Antud projekti juures ei jää küll midagi juhuse hooleks, keep up working

Tõmbasime eile pruunil masinal ka sillad alt ära, et saaks parima komplekti kokku komplekteerida. Ennist tõnis mainis, et sinise kere sillad olid viga saanud ja siit-seal lapitud juba. Pruuni kere omad olid kohati ilusamad - sillatalad olid vigastusteta ja nägid päris viisakad välja. Üks tagumine õõts oli see-eest päris ekstreemselt läbi roostetanud Eks ma olen ka veidi uuemate masinatega kokku puutunud ja mina nägin niimoodi läbiroostetanud silladetaili esimest korda. Eks tõnis paneb pilte

Nagu Nuga juba ära mainis sai laupäeval teiselt kerelt ka sillad eemaldatud ning lahatud. Nüüd avanes meeldiv võimalus kahe auto silla detailid kõrvutada ning neist parimad välja valida mida taastama hakkab.
Sillad ise:




Parimad palad seinaääres taastamist ootamas:


Ja päeva peaesineja, pitsiline õõtshoob


Lõpuks tänan Nuga ja Micheli abi eest, lühikese päevaga jõudsime päris palju jälle ära teha.

Asi läheb teil tätsa vägevalt edasi.
Jõudu ja jaksu !

olen kohanud 91 aasta e30 tagasilla tala mis nägi üsna sarnane välja
Kusjuures, mehh. vigastuse märke justkui ei paistnud...

ah, ja tervisi austraaliast

Lisaks siia teemasse ka pisut lisa üle pika aja.
Kuna peale autode lammutamist jõudsin tõdemuseni et mul on 2 autot juppideks tehtud aga reaalselt uuesti kasutatavate (mis omaks ka esteetilist välimust) hulk suht olematu. Uurisin uute juppide saadavust nii siit kui sealt, hindasin oma võimalusi neid soetada ning tõmbasin aja maha selle projekti kohapealt, seis tundus pisut nutune. Mõtlesin et kui kiiremate ja tähtsamate asjadega ühelepoole saan siis vaatan edasi.
Selle suve alguses aga tekkisid meie kalli foorumi vahendusel väga huvitavad kontaktid natuke põhjapool tegutsevate huvilistega. Sai kurdetud oma kehva seisu e3 rindel ning ükspäev tuli sealt kõne, et on nähtud ühte e3 puuall samblakiht katusel vanaduspõlve veetmas. Peale mõnenädalast uurimistööd ja täpsustava info hankimist tuli vastu võtta raske otsus, mul on vaja oma varusid täiendama hakata.
Siinkohal tuli appi hea sõber Jaks oma ustava volksu bussi ja korraliku tugeva treileriga.
31 augusti hommikupoolikul siis asusime Tallinna sadamast teele ning õhtul kell 18.00 jõudsime Helsinkist 400km kaugusel asuvasse Seinäjokki linna kus ootas ees vahva garaaz toredate autodega ning abivalmis Janno (härra kes leidis mulle vajaliku raua ning aitas selle omanikuga läbirääkimistel).
Seal ootasime pisut ja vaatasime kuidas dünostendis üks pisike 2002 rahulikult umbes 280 jõudu korduvalt välja tõmbas, tõmbasime kopsud mõnusat põlematta kütuse lõhna täis ning võtsime suuna 30 km kaugusele Lapua linna kus meid pidi ees ootama raud mille nimel olime kõik need km maha sõitnud. Vahemärkusena märgin ära et tegelikult ei läinud me ühe auto järele vaid nagu korralikus äris ikka tehakse boonuseid anti meile 2 autot
Esimese hooga tõime siis ära boonuse sinna ilusasse garaazi, seejärel tagasi Lapuasse ning põhikaup treilale. Sellele järgnes pool ööd lammutustegevust ning pakkisime boonuse volksu bussi ära (kahjuks treiler ei mahutanud kahte komplektset autot.
Hommikul kell 8.00 asusime siis oma väärt vanaraua koormaga Helsinki poole teele ning peale 6 tunnist sõitu olime juba sadamas, natuke ootamist, loksumist laevaga ning kell 21.00 seisis minu töökoja ees järjekordne e3

Panen lõpetuseks mõned ähmased pildid ka, lihtsalt ei olenud aega ning ei tulnud meelde eriti korralikku fotosesiooni korraldada.

Alustuseks siis mõni pilt boonusest:





Mis boonusest maha jäi:




Ja mõni pildike peasüüdlasest hommikul enne teele asumist. Auto on siis 5 aastat seisnud puu alla ning mõnusa sambla peale kasvatanud, üks nurk on näiteks puhtamaks pestud et näha mis samblaall on:






Üks pildike toredast turbo 2002 ka mis dünos möllas:



Boonuse kohta üks pisike tähelepanek ka. Nimelt oli eelmine omanik hullu moodi vaeva näinud ning paigaldanud sinna sisse feislifti eelse e23 sisu (armatuur, keskonsool, ahi ja muud nipetnäpet). Veel oli boonusel üks huvitav lisa mille kaasa tõin. Autol olid peegel klaasid (ilma kileta).

Kokkuvõttes siis oli üks väga huvitav tripp ning minu kontol on nüüd neli e3 me

Lõpetuseks tänan suure suure abi eest Jannot ja Jaksi kes aitasid mul Soomest Eestisse kalli raha eest väärt vanarauda juurde tuua

Mis saab siis 2010a. hoolikalt puhastatud kerest, jäi käeharjutuseks või nüüd on lootust neljast autost 2 kokku saada? Tean üht juhust kus kolmest haruldasest ameeriklasest taheti üks saada aga lõppes ikkagi kahega, mis läks kulude katteks e. müüdi maha. Edu!

Heehee, mõtlesin just, et kirjutan siia foorumisse, mida laeva peal nägin

Täitsa väärt vanaraud tundub olema, veits asisem algmaterjal kui need eemised kered.

Kasutan sõbra kontot.

Palju jama on vahepeal Läänemerre voolanud, kuid siin teemas uuendusi pole. Eesti üks põnevamaid projekte ja järjejutt jäi pooleli kõige põnevama koha pealt.

Parimat
Siim

Üks haipäevak ja lendame kõik platsi!

Egas midagi märkimisväärset ei olegi vahepeal toimunud. Olen soetanud jooksvalt mõne pisema vidina, vaevelnud kroonilise ajapuuduse all et enda hobikatega tegeleda jne. Kord kärss kärnas kord maa külmand.
Lõpuks nüüd kevadel sai Soomest toodud auto ka pisut maast lahti tõstetud ja lähemalt tutvust tehtud. Ütleme nii et kere kandevosa on lihtsalt võrratus seisukorras ja õnneks ei ole seal kallal keegi enne keevitusega ka käinud. Kuna siinkandis on veel ühel klubiliikmel samasugune rist ja viletsus kaelas nagu e3 taastamine ning tal on ainult üks sõel, aga mul mitu, siis hetkel on käed löödud, loovutan veel enne suurt jaanipüha Soomest toodud trofee talle edasi. Mis ise edasi teen seda näitab aeg, turuseis ja saadavus. Laias maailmas on veel e3 kerega isendeid saada

aastake märkamatult möödunud jälle... kas/kuidas edeneb?