Kirjutan siis kõigest vahepeal toimunust natuke põhjalikumalt, kui romaani lugeda ei viitsi siis lühidalt öeldes auto sõidab, ca 500km temaga sõidetud ning õnnelikult kodus...ise olen kõige õnnelikum
Nagu eelpool mainitud siis nädala alguses viisin auto sõbra juurde, et väljalase valmis teha ning viimased asjad ära lõpetada. Väljalaske tegemisega läks muidugi oodetust kauem, seega jäi selle lõpetamine viimasesse päeva. Lisaks sellele oli 100 muud pisiasja vaja tehtud saada enne käivitamist.

Viimasel päeval läkski väga mitu tundi viimaste vajalike asjade sebimisega(kindlustus, e21 mootoripoolne pistik, õhufiltri lõdvik, mõned pisiasjad, roolivõimuõli jne).
Kell kümme jõudis sõber elektriskeemidega kohale ning hakkas autol elektriga tegelema, mina kiirustasin, et väljalase valmis saada. Kella üheteistkümneks sai too valmis, puhata ei saanud vaid oli vaja kohe järgmiste asjade kallale asuda.

Paar tundi mitmekesi möllasime ning kätte jõudis aeg käivitada. Esmalt kütuserõhk üles ja kapoti alt eluvedelik välja meelitada.
...
Muidugi see ei juhtunud
Vea otsingul sai päris palju asju välja praagitud ning päris mitu viga parandatud aga tulemust polnud ikkagi

Järele jäid bensupump, paagi taseme andur(bensu võtte toru seal sees õigemini)või mingi X asi. Tasemeandur oli korras, klemmid pumbal õiget pidi peal siiski, voolikud valesti põhja all polnud. Võtsin pumpa minema vooliku lahti ning ohhoo...voolikul sisemine kiht lahti tulnud ning keerdus sees...seega suur takistus enne pumpa. Peale selle korda tegemist hakkas ka kütusevoolikutest eest bensiini tulema, järgmise asjana vollad külge ja käima proovida.
Natuke käiamist ning käima ta läkski
Mootor töötas, natuke lonkas aga seda ei saanud talle ka ette heita, tegu ikkagi peaaegu 4 aastat seisnud mootoriga. Kuskil mingit suuremat leket polnud, kõik elutähtsad asjad mis töödata said ka töötasid, järelikult esimene suur eesmärk täidetud! Sõbrad soovitasid enne bensujama korda saamist asi ära lõpetada ja hommikul edasi proovida, väga hea et nii juhtuda ei lasknud
Kiire pilguheit kellale näitas, et kell on 3....pole hullu, kokkutulekuni on veel aega. Sai siis otsustatud et sõbrad ja Krissu lähevad magama ning ma jään üles ülejäänud asju lõpetama...tegin suures kirjas nimekirja, mis mahtus väga täpselt A4 peale ära. Kella seitsmeks sain suurema osa asju tehtud, jäid mõned asjad millega sõbrad pidid aitama või mille jaoks pidin poe avamist ootama. Puhkasin tunnikese.
Kell kaheksa ärkas üks abilistest üles ning sai niikaugele, et auto pukkide pealt maha ning auto tegi oma esimesed sammud...tagurdas garaazist välja

Enne kümmet tuli ka teine abiline läbi, viimased asjad tehtud, kõik tundus OK olevat seega väike tiir ümber kvartali. Peale seda kontrollisin kõik tähtsamad asjad üle ning kohe kodu poole. Kell juba niikaugel, et kokkutulekule varsti vaja liikuma hakata.
Peale kiireid toiminguid asusime Krissuga teele. Esimesed vead, mis selgusid olid siis läbi teise käigu sünkronisaator, parempoolne summuti pütt liiga madal ning see tõsiasi, et käigukastihoovastikku ei jõudnud ümber teha. Tänu sellele nõudis viienda käigu sisse saamine osavust ja paraku ka natuke jõudu.
Ürituse starti jõudes uskusin et auto on piisavalt hea, et kogu see reis üle elada. Peale viktoriini lahendamist selgus väike sõitu takistav "pisiasi". Nimelt aku kutu omadega ning auto omal jõul käima ei lähe. Õnneks oli abi lähedal(suured tänud) ning käima ta läks. Otsustasin siis, et ringreisi ajal ma teda igaksjuhuks välja ei sureta. Nagu välja tuli siis ega väga suurt vajadust selle järele polnud kah.
Sõita oli muidu super...uus veermik, mõnusalt jäik ja madal, töötav roolivõimendi ning mõned tagavara kilovatid kapoti all...silm säras koguaeg ning särab siiamaanigi, auto on üle ootuste hea ja üle ootuste hästi koostatud/ehitatud.
Finishisse jõudsin siis selliste kadudega nagu 2 rattapolti...õnneks sain nende osas juba väntvõlliviske ajal teada ning see viga sai ka kohe parandatud.
Täna hommikul tagasi sõitma hakates läks auto omal jõul käima, järelikult akujuhtme mahavõtmine aitas natuke. Peale Torit hakkas aga auto tõrkuma...bensiin sai otsa, põhjuseks siis mittetöötav bensunäidik. Selleks olin ma aga valmistunud ning pagassist sai 10l kanku kohe paaki tühjendatud. Käima auto muidugi ei läinud...krdi aku...lükates siis lõpuks ta käivitus ning sõit sai jätkata. Pärnus käisin korra tankimas ning muidugi peale seda ta jälle käima ei läinud...õnneks olid abivalmis inimesed lähedal. Sõitsin ühe jutiga Tallinna, koju jõudes oli kergendus suur...auto pidas vastu ning oli üle ootuste heas seisukorras. Nüüd võib vist natuke puhata ja ka magada.
Oeh...siiani üleüldse pikim postitus tuli vist. Kiitus neile, kes viitsisid lugeda ning neile, kes alla kerisid, et pilte näha siis nüüd veel mõned lõppu.
Suured suured suured tänud kõigile, kes aitasid mind nõu,jõu ja juppidega, siinkohal oleks veits liiga pikk kõiki üles loetleda. Erilised tänud mu kallile Krissule, ilma temata see auto kohe kindlasti poleks sõitma ja kokkutulekule jõudnud.
