Eesti Klassikaliste BMW'de Klubi foorum

Peame 7stega koos pilti tegema

Õnneks vanadel kolbidel, mis tagumistesse jäid, olid tööpinnad okeid. Pigem oligi nii ees kui taga lihtsalt väljast mansetini jõhkralt ära kroobatanud, sest kaitsekummid olid vähemalt 20 aastat katki olnud. Möllasin ka peene liivaka ja "karukeelega". Kõik tegin käsitööna, sest tagumistest sadulatest sai 3,5-st vaevu kaks kasutatavad ja ei raatsinud viimaseid korralike juppe nässu keerata. Neil olid klotside toetuspinnad osadel ära kõdunenud ja mõnel oli nipli asemel polt...

Teise kere pealt mõtlesin kuumapleki sellele tõsta, aga pole veel jõudnud. Peaks tulemüüri ja lanseka ka ära katma, kui raatsiks.

Foto-shuute pole kunagi küllalt. Aga ma pean enda omale enne karbikatted paigaldama, eelmistel piltidel rikuvad karbid kogu ilu ära.
E34 Zenderi koopiaid tunduvad hästi sobivat.
A, see mure ka, et mul enda aparaadi suhtes usaldus puudub, Tartust väga kaugele veel ei julge reisida.

Lanseka ja tulemüüri peal kasutasin kuuma kaitseks sellist klaasfiiber kangast:
https://www.ebay.com/itm/Motorcycle-Rac ... SwTCZZcGFx

väga hästi on vastu pidanud, julgen soovitada.

Üritan seda kraami kuskilt sebida
Downpipe-i ja wastegate-i torud ise saavad ka siis selle klaaskiud lindi sisse mähitud.
Ja kollektori külge originaalis kinnituvad plekid tuleks ka jäljendada.

Hetkel aga pole veel päris ideaalselt seda masinat töölegi saanud.
Lähipäevil möllasin õhulugeja timmimisega. Lõpuks leidsin vist selle alg-seade kah üles. Aga ikka pärast paari kõvemat "tõmmet" sattub süsteem paanikasse ja tõmbab hinge kinni. Ilmselt mingi lihtne jama. Alustuseks tellisin külmemad süüteküünlad, sest ilmselgelt sai suht suvalised ostetud, et üldse käima saada.

Igatahes, ilu-pildid ka saabusid.

Ja kollektori külge originaalis kinnituvad plekid tuleks ka jäljendada

Kui soovi/vajadust on, siis võin enda omade pealt mõõte võtta ja jagada.

TUUR kirjutas: 05 Juul 2020 18:56 Lõpuks leidsin vist selle alg-seade kah üles. Aga ikka pärast paari kõvemat "tõmmet" sattub süsteem paanikasse ja tõmbab hinge kinni.

Kuidas selle algseade leidmine välja näeb? Ma kahtlustan oma mootori kehvas töös ka vigast/kulunud õhulugejat. Eriti hästi on tunda kui põhjagaasiga kiirendada - kuskil 3000 rpm juures on korraks hing kinni ja siis seal 5k juures kaob ka jõud ära.

Kui neile kuumaplekkidele on hea ligipääs, siis võib mõned üldised mõõtmed ja/või lähi-võtted neist edastada küll. Netist pole siiani liiga head ettekujutust neist saanud.

Algseade leidmine oli minu puhul katse-eksitus-meetod. Õhulugeja oli "paika seatud" 3,0 Bar kütuserõhu, suuremate pihustite ja suurema sisselaskerõhu jaoks.
Lihtsalt tuli leida õige vedru pingsus suure plastik-hammaka liigutamisega. Kui on julgust ja midagi kaotada pole, siis saab vabastada kinni pitseeritud kruvi ja nõela vedrust sõltumatult liigutada. Veidike tühikäigukruve ka krudida.

No mina oma kogemusest õppisin seda ka, et mingi muu kelbas on veel. Temperatuuri andurid tuleb uued panna, tühikäiguklapp ja külmkäivituspihusti vajavad kontrollimist. Sisselaskes staatilise rõhu hoidmise testi peaks proovima nalja poolest.
Ühesõnaga hommikul käima pannes tühikäik puudub ja alla 2000 pöörde on mootori töö rahutu. Poole minuti pärast suudab ise tühikäiku hoida. Mõned minutid töötanud mootoriga on kiirendus-omadused muidu vist ideaali-lähedased - kerib heldelt.
Tühikäik on kogu-aeg jõuetu ja uitav (olukorras, kus ülejäänu gaasi-reaktsioonid on head), mingis "seades" oli tühikäik väga hea, muud gaasireaktsioonid halvad. Mõlemat head korraga pole saavutanud.
Mootor töötemperatuuril on, siis laseb paar kõvemat gaasi vajutust teha, enne kui arvuti kütuse (ja süüte?) ära võtab. Siis peale seda hakkab juba veerandi või poole pedaali vajutuse ja alla 3000 pöörde mootorit kaitsma. Natuke aega koha peal tiksub siis saab jälle rohkem vajutada.
"Over-boosti" ei tohiks olla, kuigi hetkel buusti kell lahti ühendatud.
Egas muidugi tagumiku ja kõrvaga kütuse-segu timmimine on ka paras naljategu. Õige oleks vast lai-riba-lambda-anduriga kõiki asendeid kontrollida.

Ehk, kui keegi on õhulugeja kaane eelnevalt maha kakkunud, siis tasuks oodata, et ka vedru pingsuse või nõela asukohaga on tšuksitud.
Vedru ühe hamba jagu liigutamine peaks andma tunda küll. Kui läheb halvemaks, siis kaks nõksu tagasi. Kui seal paari hamba piires ideaalseks ei lähe, siis tasub viga ka mujalt otsida. (Enamasti õhulugeja vast sestap paigast aetud ongi, et mingi muu viga on mootori tööd häirinud ja siis on üritatud lugejast kompenseerida.)

No mul suht sama häda jah mootori tööga. Ma ise olen veel aju kahtlustanud, temp andurid on erinevaid proovitud (kõik küll kasutatud) ja noh muud seal ju rohkem praktiliselt ei olegi midagi. Külmkäivituspihusti töötab ainult mootori käivitades (termo time switch abiga) ja see tühikäiku ei tohiks küll mõjutada. Kui sul veel tehtud pole, siis õhulugejal tasub veel see trükkplaat neetidest lahti lasta ja veidike tema asukohta muuta (nii 1mm on piisav), see ferriitrada, mille peal hoob jookseb, on sageli kulunud ja siis võib takistus muutuda või olla hüplik mingis asendis.

See pagana õhulugeja peaks neil nii prosta asi olema, et, kui kontaktid on puhtad ja püsivad ühtlaselt raja peal, siis töötab.
Eks ma siis lähima nädala jooksul üritan kõikvõimalikud tõrksamad elemendid ära kontrollida ja tulemusetustest teada anda.
See arvuti, mis minu omal küljes, on varasemalt ka juba siit-sealt üle joodetud ja peaks ka see-tõttu pingsa järelvalve all olema.

Läks törts kauem, kui lubatud nädal.
Viimasest postitusest kuni septembrini vedelest tühja. Siis said muud hädad kaelast ära ning jäi hetki selle auto kallal asjatamiseks.

Sai järgmine karter ostetud, vajas samuti keevitust. Võtsin vana karteri ka alt ja keevitasin mõlemad ära.
Ei ole see karteri vahetus mingi lust sellel M30 mootoril. Ühe viimase poldi kätte saamiseks (ja pärast tagasi panekuks) tuleb näha kordades rohkem vaeva, kui asi väärt. Muidugi tuleb mootorit käppade pealt lahti upitada.

See tähendas, et enam ei pea keskkonnareostamise pärast muretsema ja saab julgemalt liigelda.
No muidu ei peakski sellega liiklema, aga ei andnud rahu, et ei saa mingist labasest 80ndate tehnoloogiast jagu. Ja jagu-saamiseks oli vaja sõita.
Järgmine loogiline samm oli kütusepump, mida ma ei usaldanud. Ja õigesti tegin, et ei usaldanud. "HiinaBosch 044" pumpamisest on nii palju kasu, et enam täis-gaasil hinge kinni ei tõmba.

Lisaks vahetasin mootorijuhtmestikust 3 stepslit korralike vastu välja ja panin värskema väljanägemisega tühikäigumootori (millel ka klapp puhkeasendis rohkem suletud oli).
See-järel veel umbes 100 väikest õhulugeja näppimist ning tänaseks päevaks käitub mootor üsna hästi. Võib-olla paar kilovatti võiks veel kuskilt leida, aga nüüd enam täiesti häbisse ei jää.
Rõhku hoiab 0,3 bar... 0,4 peaks...

Üldine sõidu-emotsioon on ikka neutraalne-kaldega-ebameeldiva-poole.
Näiteks lõi eile drosselklapp ennast lukku. Oli teine ju algusest peale vähe raskemalt null-asendisse naasnud. Nüüd enam ei lasnud sealt nullist palju kaugemale vajutada.
Kaotada ponlud midagi, kartma ka ei viitsinud hakata. Võtsin drosselisüsteemi algosadeks lahti. Klapp ja võll välja ja puha. Nõel-laagrid ja võll olid 37 aastaga mädanema läinud. Mustus oli välja-pestav ja võlli tööpinnad lihvitavad. Seega ei suutnud olukorda halvemaks teha ja drossel võiks mõned aastad jälle töökorras püsida.

"Stati parklasse" ei lastud ilma "park+udu"-ta sisse, olin sunnitud lõpuks udarad külge riputama.
Kui juba stange eest ära oli, siis paigaldasin ka kauaoodatud mootoriõliradika.

Juulis riputasin E34 Zenderi (koopia) karbikatted peale. Parempoolne on vasakul ja vasakpoolne paremal. Ülevalt paar senti maha võetud ja tagumistest (a.k.a. esimestest) otstest ka. Enda arust sobivad hullult hästi, lähevad BBS stangelisa stiiliga kokku ja teevad üldmulje karmimaks. Viitsiks need veel valgeks ka värvida.
Millalgi sai 15mm paksused flantsid ka tagarataste vahele pandud.

Mõned fotod, mis on selle aastaga kogunenud (suunaga ajas tagasi):

Nii, mis siin sünnib?
Üheksa aastat sai täis, viimase aastaga pole jälle miskit tarka teinud.
Talvel kadus laadimise-tuluke ära... Sõitsin kodu poole, ja no pilt jääb aina tuhmimaks. Prillid polnud udused, esiklaas ka mitte, lihtsalt esilaternad olid kustumas. Viimase voolu pealt lonkas veel garaaži juurde tagasi. Siis seisis mitu kuud, sest motivatsiooni päris iga jama jaoks ei jätku.
Sai igasugu vigureid läbi katsetatud, vahepeal nagu laadis, siis jälle mitte, geneka tuli kordagi ei põlenud... Uued harjad, uus pirn kohe esimeste asjadena. Lõppude-lõpuks oli kerejuhtmestiku häda lisa-varustuse stepsli (juhi vajaku jala kandis) juures.

Talvel sai ka elektri-istmed ära lõhutud ja siis elektriraamidele E30 sport-raame külge aretatud. Kõrvalistuja oma sain normaalseks ja toimima.
Juhi oma juures sai viitsimine otsa.
Üks suur unistus täitus ka salongi-asjus. Nimelt sai täiesti komplektse pre-facelift uksepolstrite komplekti, millel puitliistudel veel läikiv liist ka peal. Ja armatuuri puit-jupid ka.

Typ210 LSD (E34/E32 korpuses) sai valmis varutud, sest ühte ratast kerib üli-liiga-heldelt. Võib juhtuda, et kui kõik nagunii porr on, siis mudib E34 sillatala ka E23le vastavaks.

Suve alguses sai natuke sõita ka, siis jaanipäeval oli kütusehais üleval ja paagi juures väike loik. Kahju, et ühtegi lõket lähedal ei olnud. Jälle mott läinud ja seisnud mitu kuud.
Esimene parem žarniir ka vabanes ahelaist. Hetkel läks mingi järgmine vana kaigas asemele, mis veel pidas.
Kuid reaalsus on see, et sildadega tuleb midagi suurt ette võta. Tervet esisilda ei tahaks teistsuguse vastu vahetada.
Proovin kunagi mõne kaigaste-taastaja kätte saada, vast suudavad imesid teha.

Suvel tekkis ka üks komplektne, 15 aastat seisnud, doonorauto. Tänaseks lammutatud ja ootab emeksisse-viimist.
Suurt midagi ei saanud, lootsin hooratast, millel oleks vända-anduri nublu, kuid asjatult.

Seega, kui kellelgi on M30 (240mm) hooratas vända-anduri tihvtiga, siis andku teada.
Ja, kui on E23 must põhjavaip, siis ka, saagu ma teavitatud.

Hea lugemine, mulle meeldib

"...(Kaks-)Kümme(-nd) aastat ja mitte ühtegi sündmust." (Ott Sepp, 2012)
Lisaks sellele, et "auto" minu käes kümme aastat olnud on, saabus ka umbes samal hetkel auto jaoks 30. aasta eestis (Õige reg nr järgselt 29.08.1992 esmareg.)

2003?


2012


2022


Suurim sündmus selle aasta jooksul oli see, et "üritasin" maha müüa seda, aga nii sinisilmset inimest polnud võimalik leida, kes ostaks.

Iga-aastane postitus siis...
Mingil ajahetkel oli jälle voolugenereerimise mure. Hetkel küljes-olev E28 spido kustutas selle vea.
See tähendas, et tuli sõiduisu peale. Sai mingid suvalised istmed sisse visatud ja oligi ÜV olemas.
Paarsada kilti sõidetud, nii vihmas, kui tuules. Hätta pole jätnud... Muidu ikka vahesti ei tahtnud käivituda või suri täielikult keset sõitu ära.
Eelmises postituses poseerib E23 koos Sierraga. Toda Sierrat ma veel pole valmis saanud. Aga valmimise järel äkki jõuan E23 salongi peale mõtlema hakata (st. järgmisel suvel). Saaks seest kõik "ühte tooni", siis ei peaks pimeduse varjus sõitma sellega. Ise-asi, kui väga Sierra meeldima hakkab, võib-olla muudan usku.

Barnfindi staatuses olnuna.


Ja meenutus 9-aasta tagusest suvest.

See auto sai uue omaniku nimele ümber-kirjutatud.
Elu kõige lihtsam müügitehing.
Keegi ei pea kurvastama. Mina vähemalt seda ei tee.

Üle jääb varuosi, mille kohta vast nädala jooksul tekkib müügikuulutus.

Lõpetuseks tegime veel eelmise postituse pilti natuke järele. Kaks autot kolmest on samad. Arvake ära millised...

Nüüd Osta oksjonil

https://www.osta.ee/bmw-e23-735i-turbo- ... 62770.html

Jep, uus omanik ta tuhinas ostis, aga see tuhin sai kohe peale ostu otsa ja vedeles aasta otsa kuskil põõsas.
Keegi 350 euri veel pakub oksjonil, siis saab juba ta "oma raha tagasi".

Autost on alles veel vanema-otsa ukse-polstrid. Ja mingi puitliistude "komplekt", selline, kus veel kroomliist ka puidul lisaks ustel ja armatuuril...

Lihtsalt interneti raiskamise jaoks teen veel ühe postituse selle auto eluloost.

Reaalsuses oli 741ALE üks hoopis eraldi-seisev auto kuni 2010. aastani. Mina toda autot ei näinudki, aga tolle kapott, tagaluuk ja VIN elavad tänase päevani oma BMW tehase antud kujul.
Nii oli ta vedelenud kuskil Saaremaal 2005. aastast saadik. Avariilise ninaga.



Kuniks 2009. aastani, mil algas manalateed saatmine.


Sest 2009. suvel oli ikka veel Väike-Maarja lähedal ära peidetuna vedelemas teinegi E23. Samuti aastaid kasutuna tolmu kogunud.




Olnuks ohjad minu käes, kas oleks midagi teisiti teinud... Tahaks loota.
Igatahes jupitati Saaremaa auto ja veeti teine neist autodest Tartusse.




Mingil õhjusel peeti toona 567MBT-d asjalikumaks autoks, aga oli vaid üks väike räpane probleem. Vara oli arestitud.
Ei pea pikalt mõtlema, et mis siis edasi juhtuma hakkas.
Et-noh, keriti teised veljed alla ja mindi sõitma. (Kui lõpuks see veerev katastroof omal jõul nõus liikuma oli.)

(See on tore pilt, vaade "Hiinalinna" põllundus-kultuuri hävitamisele. Uus modernne rajoon algus-faasis.)



Ja siis see õudus oli võimeline liikluses osalema - loodetavasti vähem, kui terve aasta.
2010 hakati seda asja lähemalt vaatama ja veenduti, et elustamine on otstarbetu.
Ja siis 2012. aastal tulin juba mängu mina, kes nägi kogu seda asja hulka värskema pilguga ning see kõik on siin juba kirjas.

Loodetavasti, tõesti lõpetuseks, leidsin ka vanad märkmed rahakuludest. See kohe kindlasti ei sisalda kõiki kulutusi, aga annab aimu, kui valesti saab elada.
Auto müügihind oli 4500€.
Garaažitäis varuosi ja doonorkere läksid 350ga.
LSD müüsin vist 150-eurose kasumiga maha...
Istmete eest sain ka mingi raha tagasi.

Ainult 2500€ kahjumit, kui nii paberil seda asja vaadata.

Edu kõigile ning jätkan tulevikus ikka sama rada.

TUUR kirjutas: 18 Okt 2024 22:54 Lihtsalt interneti raiskamise jaoks teen veel ühe postituse selle auto eluloost.

Reaalsuses oli 741ALE üks hoopis eraldi-seisev auto kuni 2010. aastani. Mina toda autot ei näinudki, aga tolle kapott, tagaluuk ja VIN elavad tänase päevani oma BMW tehase antud kujul.
Nii oli ta vedelenud kuskil Saaremaal 2005. aastast saadik. Avariilise ninaga.



Kuniks 2009. aastani, mil algas manalateed saatmine.


Sest 2009. suvel oli ikka veel Väike-Maarja lähedal ära peidetuna vedelemas teinegi E23. Samuti aastaid kasutuna tolmu kogunud.




Olnuks ohjad minu käes, kas oleks midagi teisiti teinud... Tahaks loota.
Igatahes jupitati Saaremaa auto ja veeti teine neist autodest Tartusse.




Mingil õhjusel peeti toona 567MBT-d asjalikumaks autoks, aga oli vaid üks väike räpane probleem. Vara oli arestitud.
Ei pea pikalt mõtlema, et mis siis edasi juhtuma hakkas.
Et-noh, keriti teised veljed alla ja mindi sõitma. (Kui lõpuks see veerev katastroof omal jõul nõus liikuma oli.)

(See on tore pilt, vaade "Hiinalinna" põllundus-kultuuri hävitamisele. Uus modernne rajoon algus-faasis.)



Ja siis see õudus oli võimeline liikluses osalema - loodetavasti vähem, kui terve aasta.
2010 hakati seda asja lähemalt vaatama ja veenduti, et elustamine on otstarbetu.
Ja siis 2012. aastal tulin juba mängu mina, kes nägi kogu seda asja hulka värskema pilguga ning see kõik on siin juba kirjas.

Loodetavasti, tõesti lõpetuseks, leidsin ka vanad märkmed rahakuludest. See kohe kindlasti ei sisalda kõiki kulutusi, aga annab aimu, kui valesti saab elada.

Kood: Vali kõik

E23 rahakulud, mis veel meenuvad. Võivad lisanduda umbkaudsed kojutoomiskulud.
Tartust- Auto - 1700
Mäost - Doonorauto "718" 539TEE - 450
Märjamaalt - Keredoonor "735i" 735MBH/59ZHX  - 500
Tartust - Doonorauto "728i" 122TRC - 450
Keretööd - 450
Värvimine - 1200
Pukast -  sumps, käigukastid, radikad jpm - mingi 150
Kadrinast - uks, tiib ja pudi - mingi 200
Märjamaalt - Mootor - 670
Tallinnast - Plokikaas - 200
Tallinnast - uksi ja igast jura - 230
Märjamaalt - elektrisüsteem - 80
Tallinnast - esiistmed ja tagakardin - 170
Tartust - sportistmed - 200
Tallinnast - Typ210 LSD - 600
Tartust - Style 32 - 350
Tartust - Talverattad - 200
Viljandist - Rool ja esituled - 230
Tallinnast - Lisaks elektriistmete nupud - 80
Tartust - uued uduka-elemendid ja pudi - 100
Mootorile uusi juppe julgelt 400 eest
Pidurite rem ka 100?



8950€

Ja lõpmatu kogus tööd.

Auto müügihind oli 4500€.
Garaažitäis varuosi ja doonorkere läksid 350ga.
LSD müüsin vist 150-eurose kasumiga maha...
Istmete eest sain ka mingi raha tagasi.

Ainult 2500€ kahjumit, kui nii paberil seda asja vaadata.

Edu kõigile ning jätkan tulevikus ikka sama rada.

Riputasid praegu internetti, et antud autol on vin-swap tehtud?

Jah, miks mitte. See, kes tegi, on meie seast lahkunud. Auto minu omandis pole, olin kõigest heatahtlik ostja. Varalised piirangud on ammu tasa-arveldatud 567MBT puhul.
Auto väärtust see ei tõsta ega langeta, sest iga loll saab kaugelt aru, et pole orig VIN ja üldse pole midagi ka 567MBT originaalist alles isegi, kui VIN välja jätta...
30+ aastat vanal autol ei pea VIN olema säilinud, käiaku maha, kui häirib.

Ja ma vist olen seda siin varem ka öelnud...
Ahjaa, kohe esimeses postituses 2018. aastal

Kere koos alusvankriga on tehasest väljunud kunagi 1981. aastal. Uksed, tiivad ja luugid ja muud paneelid on suvalistest facelifti-eelsetest aastakäikudest. Kerenumber väidab ennast olema ülejäänud kerest uuem, 1983. aasta oma.

Ja ka teist korda 2022. aastal...

(Õige reg nr järgselt 29.08.1992 esmareg.)

...ja pahaseks ma ei saanud nüüd.
Varasema posti tegin, sest sattusin nostalgitsema ja leidsin, et tore olnuks põhjalikumalt läbi-valgustada seda eelnevatel aastatel mainitud numbrite olukorda. (Ja ka natukese draamaga siinse foorumi aktiivsust hoida. )