Kuna parasjagu on kummaline jõudehetk ja kuskilt sülle kukkunud vaba ajaga otseselt midagi kasulikku teha ei oska, siis jätkan veel. Seekord teeks lühiülevaate salongi ja polsterduse probleemidest. Esiteks muidugi lagi. See oli täiesti hukas. Algul tõin ühe korraliku kasutatud lae, kuid need ikkagi ei kannata pesemist enam. Nad ei kannata tegelikult üldse mingit näppimist. Hiljuti olin teinud oma 328i kupeele uue lae, sest katuseluugita kupee lage väga kuskilt võtta polnud. Täitsa kogemata leidsin mingi materjali, mis sobis originaal piilaritega nii hästi kokku, et ma ei saa ise ka aru, et see lagi ei ole originaal. Niisiis tellisin uue portsu sedasama originaal Recaro laekangast. Siin siis kupee lagi.
Kerge vaevaga eemaldasin laepolstri ja seejärel nägin täiesti absurdselt lolli vaeva, et saada elusalt kätte ka katuseluugi polster. BMW-l on see üsna teistmoodi lahendatud kui Mercedesel. Dr.Google õnneks ikka aitab kui häda kõige suurem. Lõpuks polnudki midagi keerulist, lihtsalt väga palju peab lammutama. Aga huvitav avastus oli laepolstri etiketil, mis kinnitab väidet, et B8 kere sündis juba BMW tehases ikkagi Alpina B8-na. Sest laepolster on tal ju täitsa tavalise 328-ga sama ja seda kinnitab ka etiketil olev info, et see on 328i polster. Aga millegipärast on lisamärkustesse ikkagi märgitud, mille külge ta läheb. Juba selle etiketi pärast on siiralt hea meel, et varuosa lagi pekki läks ja otsustasin originaal lae taastada. Igal juhul on see nüüd viidud töösse ja tegelikult tänaseks juba valmis ka. Lihtsalt järgi pole läinud.
Järgmine suur mure oli katkiste uksepolstritega. Need kõlarid olid minu silma jaoks valed ja pidid minema. Kuigi tuleb tunnistada, et teostus oli maru kvaliteetne. Kui kellelgi on nende kõlarikastidega polstrite vastu huvi, võib teada anda. Annan nad heameelega kellelgi edasi.
Ülaloleval pildil on ka lähivaates näha puruks rebitud puitliistude kinnituste jäänuseid kanga sees. Kernust sain hunniku erinevas komplektsuses uksepolstreid. Nendest pidin suutma kokku panna ühe jooksu korralikke Alpina polstreid.
Eelmisel pildil on näha ka üks aknalaud. Kuna minu oma oli täiesti lillaks pleekinud, pidin ta nagunii katma. Siis ei suutnud kiusatusele vastu panna, kui lammutuses nägin täiesti kobedat rulooga aknalauda. Sain ta koos ülemiste kinnitustega endale. Ta tundus päris hea, palju parem kui minu enda oma. Aga päris päevavalguses tõdesin, et valikut pole. Tuleb ikkagi see ka uuesti katta.
Esimeste uksepolstritega sain lõpuks omadega niikaugele, et mul oli kaks korralikku HIFI kõlariaukudega kesta. Pesin nad korralikult puhtaks ja kuulutasin sobivaks. Aga korralikke Alpina kangaga polstripaneele mul ikkagi polnud.
Nad olid liimist lahti, alumine poroloon kleepuvaks pulbriks pudenenud ja augud sees. Lühidalt - utiil.
Ma oleks saanud küll selle kanga viiskakalt eemaldada ja uuesti tagasi ka liimida. Aga augud oleks ju ikkagi jäänud. Otsisin taga ka neid puitliiste. Küsisin Alpinast ja sain eitava vastuse. Leidsin ühe Alpina juppidega kaupleva netipoe, kus olid nad müügil igati mõistliku 800 EUR eest. Tellisin ära. Aga pool päeva hiljem tuli ka sealt vastus, et:
"Anmerkungen und Kommentare zu Ihrer Bestellung: Hello Martin
sorry but 2 Alpina part are no longer available
5100132 - Alpina Wood parts without console BMW 3er E36 Sedan/Touring
7600436 - ALPINA Kids Cap
we cancel the parts and send you 819,90 Euro back on your paypal account
Neuer Status: Ihre Bestellung wird bearbeitet"
Tutkit, laps jäi oma mütsist ka veel ilma. Jätkasin siis edasi plaaniga B. Kuskilt tuli saada originaal kangast, et teha uued polstripaneelid. Alpina ise ei tarni. Lõpuks leidsin ühe müüja, kel oli seda veel 4 meetrit. Kulla hinnaga muidugi. Müüs mulle sealt kaks meetrit ära. Mõnus oli kodus diivanil istuda ja näppida tutikat kultuslikku Alpina kangast...ooo...teeme energiaringi... Või äkki pigem ühe dringi kui arvet nägin!
Nojah, aga ühel päeval sain kõne - tule järgi. Ilusad olid küll peab mainima. Uus on ikka uus.
No aga siis jäin vahtima oma istmeid. Tegelikult on nad 55000 sõitnud istmed ja igati heas vormis veel. Aga uute polstrite kõrval tundusid nad kuidagi ... närtsinud. Neil oli tegelikult täpselt sama häda mis polstripaneelidel ja lael - päike oli kanga aluse porolooni kihi ära põletanud ja kangas oli seetõttu kuidagi lõtv ja kole seal peal.
Tundus, et seda projekti nagunii enam päästa ei saa. Eelarve mitte ei põlenud enam heleda leegiga, vaid oli juba nii söestunud, et tundus lihtsam minema visata. Ja siis juhtuski nii, et nädal hiljem olid istmed ka juba polstrimeeste juures. Ülesanne lihtne - originaal kangale uued poroloonikihid alla õmmelda.
Ühel päeval võtsin garaazist kaubiku ja läksin oma vastvalminud istmetele järgi. Väga ilusad said. Nüüd on nad tõepoolest nagu tutikad. Nagu 55000 sõitnud autole sobilikud.
Siiski said nad veel paremaks kui läbisid põhjaliku keemilise pesu.
Ilusate istmete taustal kõrvetas meele mõruks fakt, et mu autol polnud taga säilinud originaal põrandamatte. Esimesed olid olemas ja väga korralikud. Lootus muidugi on, et ehk tagumised õnnestub siiski kusagilt kasutatuna leida. Aga mida ma seni teen? Neid vana tüübi matte pole enam võimalik tellida ka. Kaalunud kõiki variante, otsustasin parema puudumisel esialgu minna ikkagi uuema tüübi originaalmattide teed, mida kasutati vist 1996 ja edasi autodel tegelikult. Ühel päeval andis kuller kella ja tassis tuppa pakikese. Mmm...mäm.
Originaal asjad on ikka alati ilusad.
Nüüd juba tundus, et pikkamööda hakkasid tekkima kõik vajalikud komponendid, et võiks hakata autot komplekteerima. Aga üks väga suur töö oli veel vaja teha - poleerimine. Päikesepiste saanud auto poleerimine on ränk töö ja väga tihti ei saagi sellest enam asja. Meie garaazi Mercedes E500 Limited tuli sellepärast üle värvida. Alpinaga lootsin siiski lihtsamat tulemust. See töö on endiselt veel pooleli, kuid pikkamööda liigun rahuldava tulemuse suunas. Suures plaanis tähendab see, et auto tuleb käia esmalt märjalt vibraga 1500 paberiga üle, et eemaldada surnud ja poorne lakikiht. Ning seejärel hakata välja lihvima 1500 paberi kriimu. Esmalt siis veel märjalt ja vibraga 3000 kettaga. Ning edasi kolm ringi poleerimist. Esmalt väga abrasiivse pasta ja villakettaga ja seejärel kaks peenemat viimistluskihti. Viimase kihi jaoks olen ostnud ka spetsiaalse ekstsentrik poleerimismasina.
Sellest protsessist mul palju pilte näidata pole. Aga midagi siiski. Näiteks tagaluuk:
Lähivaates ka siis veel tegemata ja juba tehtud pooled.
Samuti on siin näha kapotti, kus üks sektsioon on prooviks ära tehtud
Lõpuks saab muidugi asja
Katust näiteks ei saanudki väga heaks. Talle on sisse põlenud/sulanud (linnusitt on ka ilmselt aidanud) nii sügavad poorid, et ei julge rohkem maha lihvida.
Külgede poleerimiseks tõmbasin küljed täiesti puhtaks. Liistud jäid segama.
Küll tema läheb ikka lillaks kui ära poleerida. Ehmatav kohe vaadata. Aga täna vist pidi nii olema, et "veits gei on okei!"
Nojah. Igal juhul niimoodi me seal päevi ja õhtuid veedame. Tegelikult on tore.
