Väike kõrvalepõige ajaluku. Esimene auto oli mul ca 15a tagasi M403. Sellega sai näguripäevi nähtud aga auto „hingeelu“ sai selgeks. Lääne auto oli siis veel täielik haruldus linnapildis. Mõni aasta hiljem, siis 94 a, kannatas rahakott juba ka väljamaa autot. Iga laupäevane kohustulik ring oli Tallinna autoturul. Sealt siis sai ka esimene hai soetatud - '78 320. Sõber hiljem kommenteeris, et ega ma muid masinaid vaadanudki kui bemmi. Mäletamist mööda olid mul ka kaalumise all audi quattro ja ameeriklased. Sellega oli siis sõrm antud. Peale seda on oma ja pere käest läbi käinud üle kümne BMW.
Kõige selle juures on algusest saadik soovunelmaks olnud kuuene. Viimastel aastatel hoidsin silma peal mobile'l, et kas mingi kerge kõksuga masinat soodsalt müügis ei ole. Asjaolude soodne kokkulangemine toimus eelmise aasta jaanuari algul. Just oli olnud sünnipäev ja nagu alati kingiti mingit ninni-nänni aga ei midagi hingele. Sõber teatas, et ta läheb saksa endale „uut“ autot tooma ning Ebays oli täiesti sobiv masin müügis. Otsus tehtud - sünnipäevakink hingele.
Edasi oli asi lihtne. Lennukiga Berliini. Seal saime sõbrale autot otsides pettumuse osaliseks ning olime rongiga sunnitud kuuese jägi minema. Öö otsa sõitu ning mitmeid ümberistumisi ja hommikuks olime Lõuna-Saksamaal. Vormistamine läks libedalt. Ainuke probleem oli ilmaga – hakkas lund sadama. Ei olnud eriti lõbus suverehvidega seal mägedes liigelda. Põhjapoole liikudes lumi kadus ja sai paremat jalga aktiivsemalt kasutama hakata. Peatuskohta jõudes avastasin, et kapoti alt tuleb auru. Kuna suurt vedeliku kadu ei olnud, siis lootsin, et ehk saan pealevalamisega hakkama ning jõuab ikka masinaga koju. Järgmisel päeval oli vaja teha 100 km ring, et sõbrale autot minna otsima. See sai tehtud aga radikaga olid lood halvad. Sai siis Frankfurti bemmi esindus ja muud varuosapoed läbi kammitud aga kõik pakkusid tarned kolme-nelja päeva pärast. Oli reedene päev ja meil oli plaan hiljemalt pühapäeval Saksamaa seljataha jätta. Sai muret kurdetud autopoes, kust sõbrale auto ostsime. Müüja oli abivalmis tüüp, võttis mind auto peale ning viis paar kvartalit edasi, soojendus/jahutus süsteemidega tegelevasse remonditöökotta. Seal samuti abivalmid mehed ning arvasid, et järgmiseks hommikuks peaks radika kätte saama. Ütlesid, et ma oma radika igaks juhuks kaasa võtaksin, et võrrelda. Mnjah... aga auto seisis selleks ajaks juba 50km eemal hotelli ees. Egas midagi. Öö varjus lasin jahutusvedeliku rentslisse ja eemaldasin radika autolt (siinkohal tänusõnad eelmistele omanikele, kes „tööriistakohvrit“ laiali polnud kandnud). Järgmisel hommikul uuesti rongi peale, et Frankfurti sõita. Sõber pani oma autoga Hamburgi poole ja pidime õhtul Lübeckis kokku saama. Kokkulepitud ajal ei olnud töökojas kedagi. Ka pool tundi hiljem mitte kedagi. Laupäeva hommik ja kõik veel magavad. Lõpuks siiski ilmus mees kohale koos radikaga ja veidi hiljem tormasin mina juba kahe radikaga raudteejaama poole, et oma rongile jõuda. Paar tundi hiljem oli juba uus radikas auto peal – uus jahutusvedelik sees ning TULD!
Õhtuks Lübeckis. Järgmiseks lõunaks Stockholmis ning päev hiljem Tallinnas. Üks e24 jälle maarjamaal juures.
Autost. Tehasest väljunud juuli 1983. Bronzit-Beige metallic kere ja Piniengrün sisu. 3,5l 160 kW moto. Kõik komplektne ainult juhi ukse sisemine käepide ja juhiistme vasak serv purud (need on tänaseks nahaga kaetud). Odomeetril oli ostuhetkel 17x xxx km, mis võib ka õige läbisõit olla. Esimene omanik oli ostuhetkel 57 a mees, kelle omanduses oli auto 16 a. Peale seda oli saksas veel kaks omaniku. Esimene omanik ei olnud autot tellides lisadega just liialdanud. UM väljatrükk näitas (krt olen selle kuhugi kaotanud), et ainuke arvestatav lisa oli juhi Recaro sportiste. Vana oli vist ratsionaalselt mõtlev mees. Milleks kaassõitjale sportiste - peaasi, et juhil hea oleks. Kellele ei meeldi kaasa sõita võib ka jala käia. Ainuke asi, mis sellest nimekirjast auto küljest on aja jooksul lahkunud on originaalstereo. Standardvarustusest on mainimist väärivad asjad OBC-I kompuuter, 4x elektriaknad ning -luuk ja ABS pidurisüsteem, mis sel ajal veel laialt levinud ei olnud. Peaaegu täielikult on säilinud tööriistade komplekt ning isegi taskulamp on kindalaekas alles.
Nurk koputati Värvaltransis ülesse. Kapitaalne sillaremont sai tehtud, sest mingid kolksud olid sees. Saksas oli G-Kat alla poogitud koos lambda ja juhtkarbikesega aju juures. Kuna kat oli surnud siis need said eemaldatud. Vedrustuse vahetasin jäigema vastu – alla läksid sinised H&R vedrud ning mingid oranzhid sportamordid (vist Sachs). Vahetasin veel termostaadi ning ventilaatori viskosiduri.
Panen siia ka ühe pildi eelmisest aastast, kui hoov hakkas juba ilmet võtma
....velgedele oleks vaja aint bbs-i keskkapsleid 
...siis oleks hoopis teine tera 
.
