BMW 735i E32 `87 - Fred

[Fred]

Loodetavasti geograafiline asukoht siin foorumis probleemiks pole.
Pikalt eelmise aastatuhande bayernlaste kuulutustel silma peal hoidnult jäi ühel reedesel õhtul rummikoola kõrvale silma see E32. Sai ühendust võetud ja aru päritud ning olemasolevate piltide ja jutu põhjal lennukisse istutud. Suuremalt jaolt läks kõik õnnelikult, aga oma silm on kuningas ja mõndasid nüansse müügipilt ja -jutt edasi ei anna. Igastahes viietunnine kojusõit sai tehtud ja plaanis on nüüd autot siit-sealt uurida ja oma teadmiste piires korda teha, et limusiin mulle ilusa ilmaga nädalavahetustel mõnusaid kilomeetreid kulgemiseks pakuks. Kiiret pole, sest see on pikaajalisem ettevõtmine ja talvel auto nagunii ei sõida.

Miks just selline auto? Olen viimase tosina aasta jooksul sõitnud 8 BMWga, valdavalt M52 mootoriga ja mitte alla 95nda aasta. Puutumata oli seega kõik, mis jäi 90ndatest ette poole. Eks vanust ka kogunenud ja väärtushinnangud muutunud, seega oli viimane aeg leida midagi vanemat. Pühapäevaauto peaks olema suur ja mugav, et saaks vajadusel pere ka sinna sisse pista. Selge, tuleb E32, mõtlesin, ja olgu siis juba võimalikult varajase aastaarvuga. Kindel soov oli reaskuuene M30 mootor ja mitte ainult kolmeliitrine, vaid kindlasti The Big Six. Varustuses ei olnud erisoove. Tagaistmel ise nagunii olla ei plaani, nii et nupud ja kandikud jms seal pole olulised. Nahktuba ka pole oluline, sest nii vanalt on see suuremal jaol müügiautodel mõraline, parkunud, kulunud. Ma muidugi ei välista, et kui peaks ise leidma kunagi mingi imeläbi korraliku toa, siis võiks see leida ka tee minu autosse. Ent siiski on see nimekirjas väga tagumises otsas.

Kaks põhiargumenti olid siiski võimalikult vähe roostet ja väike läbisõit (oma vanust arvestades).

Model 735i
Market Europe
Development Code E32
Chassis Sedan
Steering left
Doors 4
Engine M30
Displacement 3.50 l
Power 155 kW
Drivetrain Rear-Wheel Drive
Transmission automatic
Color Cirrusblau Metallic - 189
Upholstery - 0223
Production Date 1987-01-08

S200A without catalytic converter
S314A Door mirror / driver‘s lock, heated
S401A Lift-up-and-slide-back sunroof, electric
S500A Headlight wipe/wash/Intensive cleaning
S687A Radio preparation
S860A Additional turn indicator lamp

Nagu lisade olematust listist nähagi, siis tegemist on päris esimese otsa masinaga. Jaanuaris saab juba 33 aastaseks. Aga kindlasti teeks mõnele omavanusele silmad ette. Läbisõit on dokumenteeritult kõigest 181 000 km ja lõviosa sellest tehti esimese tosina aasta jooksul. Ju siis keegi otsustas, et enam ei viitsi-raatsi-jaksa-taha nii palju sõita ja hakkas autot kasutama aint suviti ning järgneva 10 aastaga kogunes ainult 10 tuhat juurde.

Norra autode ülevaatusregistri andmebaas käivitus 99ndast aastast ja selle järgi on kasutusajalugu selline:

08.01.2019 - 179 251
08.02.2017 - 179 219
24.11.2014 - 172 150
05.11.2012 - 167 028
11.04.2011 - 155 310
13.01.2009 - 153 557
11.04.2007 - 152 833
28.03.2006 - 151 899
20.11.2002 - 150 290
26.03.2001 - 145 979
12.03.1999 - 142 666



Sellisena ma ta enda kätte sain.
E60 alt pärit 18 tolliste Double Spoke 135 velgede (originaalid kusjuures) ja 245 laiade run-flat rehvidega.
Ei olnud just kõige mugavam roolimine veidi roopasse sõidetud teel, suunda pidi korrigeerima põmst koguaeg. E32 rool on vist muidu ka veits raskem hilisematest (eriti esimeste aastate omad, sest servo pole kiirustundlik)?
Puudust tundsin püsikiirusehoidjast ja esimesest käetoest (palju aastaid pole omanud autot ilma nendeta) - parem käsi lihtsalt väsis ära ja sõidukiirus käis üles-alla, sest vahtisin akendest loodust.

Eelmine omanik hoidis masinat enda käes 8 aastat ja on korraliselt mootoriõli vahetanud õnneks, diffri- ja kastiõli vahetati 4 aastat tagasi. Ühtegi leket pole seni tuvastanud, 4ne kast ja mootor töötavad kui kulda (oma paar sõitu olen alati S-reziimis teinud) ja mitte ühtegi "valet" häält pole seni kuulnud. Näinud veel põhja alla pole. Roostet on näpuotsaga näha tungitõstmiskohtades, seda mulle ka mainiti. Eks üllatuda või mitte saan siis, kui talve jooksul karbikatted maha kisun ja salongi puhastuseks välja tõstan. Pagasnik näeb küll väga kena välja:



Seega loodan väga, et midagi läbivat pole ka põhja all. Keredetailid tunduvad roostest puhtad, v.a paremal tagatiival leiduv alge ca 2x2 cm2 (mida "unustati" mainida muidugi) ja mis tuleks uuel aastal korda teha.

Kuskilt kuuri tagant leidsime üles ka originaalrattad.
Need olid seisnud päris mitu-mitu aastat juba, vihmast ja loodusest roheliseks ja samblaseks muutunud. Üks neist näitena:



15x7 tolli originaalid ja kapslid metallist (mitte plast) ning valmistatud W-Germany's.
Rehvid on ka tõenäoliselt eelmisest kümnendist, seega kui jäävad need rattad alla, peaks rehvid vahetama. Originaalmõõt neil 225/60.
Sai eile paar tundi vee, harja ja pudeliharjaga nühitud ning veljehooldusvahendiga üle loputatud ning tulemus päris kena. Ainult pisemad lakikahjustused siin-seal:



Varuratas (terasvelg) tuli ka kaasa, mis tundub samuti originaal olema, sest on täitsa uus ja tasakaalustus tinal on isegi BMW logo peal. Eelmine omanik eelistas sõita tühja pagasnikuga.

Igastahes kärjed panin alla ja praegu on selline:







Norra seaduste järgi saab sõiduk 30aastaselt veteranistaatuse. See tähendab, et Maanteeameti menetlustoimingud on tasuta (muidu reg tasu uutel autodel 620 eur, 1-10a autodel 320 eur ja 11-30 a autodel 155 eur,) kindlustus rohkem kui poole odavam ning maksma ei pea aastamaksu 300 eurot (mis küll eelmisest aastast kõigil kadus, ent tegelikult kindlustusele juurde kirjutati v.a veteranid).

Sõita on selle laevaga äge - pehme, mugav, vetruv, ent samas nii robustne, jõnksuv ja äkiline (mootor + kast kooslus). Peres on meil nüüd see bensuõgija, mu igapäevane VAG diisel ja naise täiselektriline e-Golf. Igale maitsele midagi, ent samas täiesti erinevad maailmad.
Loodetavasti ei pea kunagi tegelema selle auto müügiga misiganes põhjustel. Soov oleks 15 aasta pärast oma lastele seda proovida anda ja nende muljeid kuulda.

[Arvo]

Väljast tõesti hästi säilunud masin! Kas salong on ka korralik? Oma kogemusest ma nahksisu samuti ei soovitaks, minu kuuesel on pikast seismisest kuskilt hallituseuss sisse roninud ja no kurat ei saa sellest haisust kuidagi lahti.
Ma praegu otsida ei viitsi aga minuteada need esimese otsa suhteliselt haruldased ilma kat-ita mootorid olid 162Kw võimsusega(kõrgemad kolvid sees), selles suhtes hobiautoks eriti õnnestunud isend. Kas norras selliseid "eriti loodust saastava" masina omanikke kuidagi ei kotita? Noh mingi roheliste maks, suurlinnades sõidukeeld vms?

[sysi]

Ilus, sile auto! Pilte vaadates märkasin trossiga gaasipedaali ja meenus aastate tagant, et see oli oluliselt mõnusam lahendus kui elektroonilise gaasiklapiga (ASC'ga). Kuidagi palju mõnusam ja vahetum, tuginedes minu kogemusele 3xE32ga.

Toredaid kilomeetreid!

[JanekEnde]

Ega need vanemad bensumootoriga autod nüüd nii ulmeliselt ka ei saasta, olgem ausad. Eriti katalüsaatoriga ning tehniliselt väga heas korras.
735i on tõesti üks õnnestunud masin, aastate jooksul saanud kahe isendiga pikemalt sõita.

[omega]

Rõõm näha Eestimaa pinnale lisandumas E32-tesid, alles Rene poolt sai ka üks toodud . Värv on kena, mul oli 88a E34 samat värvi kunagi.
Kuidas muidu just see Norra masin silma jäi, hea hinna tõttu?
Minu 735-te Sa vist vaatamas ei käinud? Oleks saanud palju lähemalt korraliku ja super varustusega 735 mu käest . Ootan ostjat juba tükk aega, endal huvi hetkel kadunud E32 masinate vastu. Soov proovida midagi muud. Aga see teine teema.

[Fred]

Minu 735-te Sa vist vaatamas ei käinud?

Ei käinud. Kuulutust küll nägin (seda teist musta ka), aga lihtsam mul ikkagi siit masin leida, sest resideerun koos perega siin juba 8 aastat. Tulen "korraks" tööle Norra, mõtlesin 2011 aastal.. Kui oleks Eestis olnud, oleksin kindlasti Su oma uurima tulnud.

Pilte vaadates märkasin trossiga gaasipedaali ja meenus aastate tagant, et see oli oluliselt mõnusam lahendus kui elektroonilise gaasiklapiga (ASC'ga).
Toredaid kilomeetreid!

Tänan!
Tõesti, mul pole ennem sellist "vahetut" mootorijuhtimist trossiga olnud, tundub palju vahetum ja vingem kui läbi "poteka".

Kas salong on ka korralik? Oma kogemusest ma nahksisu samuti ei soovitaks, minu kuuesel on pikast seismisest kuskilt hallituseuss sisse roninud ja no kurat ei saa sellest haisust kuidagi lahti.

Ma lugesin Su teema läbi üks päev ja lugesin võitlusest lõhnaga ka. Peale laepolstri, mille liim aastatega alla on andnud ja mis ripub (eelmine omanik on väikeseid magneteid lakke pannud, et enam-vähem püsiks kohal ) on muidu kõik istmed ja muu interjöör terve. Küll aga tahab korralikku puhastust kõik, sest võin öelda, et norrakas EI VIITSI autot seest koristada eriti. Niipalju kui mina neid tunnen, on kõik lohed.. teevad suured silmad, kui ma tolmariga enda autosse ronin. Loomulikult on ka erandeid, aga üldiselt rääkides.
Kahjuks viimased 2 talve seisis see auto õues (ei sõitnud), sest omanik vedas endale 2 mootorratast garaazi, kus oli ka atv lisaks ja ei olnud nende putitamisel auto jaoks ruumi enam. Seetõttu on autosse istudes veidi niiskust tunda õhus - nagu mitte hallituse, aga siuke niiskuse lõhn. Ma arvan, et talve poole võtan sisu välja ja toon mõneks ajaks tuppa hoiule (kui naine lubab ), äkki siis kuivab ära.

Selline pilt aint hetkel käe pärast:

Kas norras selliseid "eriti loodust saastava" masina omanikke kuidagi ei kotita? Noh mingi roheliste maks, suurlinnades sõidukeeld vms?

Õnneks mitte. Ma pole kuulnud uudistest ka, et rohelised oleks midagi kobisenud. Neid "nii vanu" autosid pole väga meeletult palju siin, üldjuhul kipuvad ennem ära mädanema ja siis ostetakse lihtsalt uus/uuem. Pigem ikka vaadatakse järele, kui "veteraniga" keegi ringi liigub. Eriti arvestades, et muidu põhimasinateks pisikesed elektriautod või diislid. Aga vältimaks romude vedelemist hoovides ja kuskil metsa ääres, on siin kasutusel pandipakendi süsteem. Uue või kasutatud auto importija tasub riigile pandimaksu 300 eurot ja kui auto maine teekond kunagi lõpeb, saab auto hetkeline omanik selle kokkuostu viies tagasi riigilt. Ise just viisin ühe täiesti sõitva Vectra kuu aega tagasi jalust ära, sest see ei leidnud kasutust. Ja pole oluline, mis seisukorras vana roim kokkuostu tuleb: kahveltõstuk paneb selle kohe pressi vahele nagunii. Paljud kruvisid veel kohapeal autolt rattaid alt, akusid maha, raadioid välja, tulesid küljest jne.
Lisaks teevad noored kutid siin äri, et tulevad ise käruga viivad su hoovist minema romu, kui sa ei viitsi/saa sellega tegelda. Siis läheb 300 pooleks.

Ma praegu otsida ei viitsi aga minuteada need esimese otsa suhteliselt haruldased ilma kat-ita mootorid olid 162Kw võimsusega(kõrgemad kolvid sees), selles suhtes hobiautoks eriti õnnestunud isend.

Mida rohkem ma üritan infot leida, seda segasem kõik tundub.
Vin dekoodrid netis näitavad kõik 155kw, aga need ei pruugi õiged olla. Auto tehnilises passis pole üldse võimsust (väli tühjaks jäetud), ainult kubatuur - 3406cm3. Tootmiskuupäev on 8 jaanuar 87. Tootmisaja järgi on tegu M30B34-ga.
Siis leidsin BMW klubist selle teema, 15 aastat vana arutlus, kus ka Arvo teemat kommenteerib. Ent rajko ja Aare toovad mängu ka mootorite koodid ja ajude numbrid..

Lähen siis vaatan kapoti alt silti ja aju pealt loen koodi: 0 261 200 150

Pudru ja kapsad. Aju ja mootorikoodi järgi võiks olla 160kw B35 (tuginedes bmw klubi teemale), tootmisaja järgi B34 160kw, paberite ja vin dekoodri järgi 155kw ja siis on veel see salapärane 162kw, mida esimesed E32-E34-d vist said? Kuidas seda üldse tähistati? Tänud, kui keegi teab.

[Arvo]

Pudru ja kapsad. Aju ja mootorikoodi järgi võiks olla 160kw B35 (tuginedes bmw klubi teemale), tootmisaja järgi B34 160kw, paberite ja vin dekoodri järgi 155kw ja siis on veel see salapärane 162kw, mida esimesed E32-E34-d vist said? Kuidas seda üldse tähistati? Tänud, kui keegi teab.

Lõin prooviks googlesse 735i 162Kw, no vasteid ikka tuli, soomekeelses wikis märge sees sellisest isendist, ja ka paljud varuosade müüjad oma kataloogis teavad sellise võimsusega "seitsmesest".

aga üks link ka erinevates modifikatsioonidest, 162Kw isend seal nimekirjas täitsa olemas: https://www.bimmerarchive.org/e-code/e32.html

Kindlalt saad teada, kui plokikaane maha kruvid ja vaatad mis kolvid sees on

Veel on variant, kui kuskilt õige aastaarvuga tehase user manuali leiad, siis seal tehniliste andmetega tabel alati sees.

[omega]

Kolbide peale saab piiluda ka peene kaameraga küünlaaugust, tänapäeval see kaamera peene otsaga autotöökodades olemas.

[Fred]

Tegelikult leidub vastus ikkagi auto enda VIN-koodis, kus sisaldub täpne mudel: GB41. Ehk siis M30B34 155kw, ent kuna varajane ilma katita masin, siis võiks olla 160kw lähedale.

Vahepeal oli siin müügis üks Prantsusmaalt toodud varajane 735i ja pilt infotahvlist kaasas:

GB51 ja GB61 on need 162kw ja kõrgema kolviga mudelid. Seda kinnitas ka mainitud masina Maanteeametis mu poolt tehtud VIN (ja mootorikoodi 34 6E C) kontroll: 220 hobujõudu.

*****************

Igatahes tekkis pere ja töö kõrvalt veidi vaba aega ning sai auto garaazis pukkide otsa aetud ja veidi uuritud.
Üsna kena välise läike põhjuseks võib pidada seda, et masin on kunagi (arvatavasti 8-9 aastat tagasi) täielikult üle värvitud. Esimese hoo ja kehvade ilmadega ei pannud väga tähele, aga nüüd uurides on selgelt näha. Õnneks on värv täpselt sama tooni, mis originaal ja töö teostatud päris korralikult: liistud, katted, polstrid on kenasti eest võetud ennem värvimist ning pole seni leidnud veel ühtegi ära lõhutud tüüblit või plastikut. Välja arvatud polstrite porno, milleni jõuan hiljem.

Mugavuse mõttes alustasin lähemat tutvumist autoga salongist, mitte põhja alt, kus peab selili roomama
Oli soov piiluda põhjamati alla, et saada ettekujutus põhja seisukorrast. Vasak tagumine osa oli esmalt väga hea, aga tahtsin ka teisi nurkasid näha. Hea oli, sest kõik 3 ülejäänut olid nagu akvaariumid.
No ja siis polnud kahtlust enam, et nii lihtsalt ma ei pääse ja hilisõhtuks oli nii:



Põrandamatid olid täiesti läbi vettinud. Jumal tänatud, et sellel autol matt kahest tükist koosneb erinevalt näiteks E36st... Korralik peavalu oleks muidu olnud. Ahju ja armatuuriga ma ennast vaevama ei tahtnud hakata, seega lõikasin hästi ahju lähedalt mati ära- see osa jääb nagunii pärast keskkonsooli alla. Suurema vee surusin matist välja ja arvasin, et on hea mõte viia kogu kupatus soojale vannitoapõrandale kuivama. Kahjuks mu naine kohe kuidagi nii ei arvanud, kui töölt koju jõudis. Alternatiivina viisin matid töö juurde ja panin neile 2kw tööstusliku puhuri peale puhuma. Äkki mingi nädalaga saab kuivaks. Siis oleks hea ka pealtpoolt märja tolmariga korralik pesu teha. Või aurupesu.

Vasak põrandapool oli väga ilus: ainult mõni üksik täpike, mille kergelt minema saab.



Paremal pool on aga pikaaegne niiskus rohkem kurja teinud.



Praeguseks on mul juba nähtavad roostekohad välja lõigatud. Vaja leida sobivat plekki ja võib teha keevitusmasinaga veidi tutvust..
Karbikate sai ka maha: eesmine tungikoht ussitab ja see koht, kus esitiiva alumine ots vastu karpi puutub, tahab ka tegemist (ca 5x15cm). Ülejäänud karp on hea. Loodan oma jõududega ära fiksida.

Kuidas vesi salongi sai? Päris kindel muidugi ei saa olla, aga arvatavasti läbi uste. Katuseluugivoolikud puhusin kõik läbi ja takistusi pole. Uksepolstrite niiskusmatid on tõenäoliselt värvimise käigus eemaldatud ja katki läinud, sest asendatud on nad mingite isetehtud analoogidega. Aga selle asemel, et matt butüülnööriga ukse karkassi külge liimida, on keegi ajuhiiglane ta hoopis poltri tahaküljele klammerdanud.



Uks ise pole veekindel ja niiskusmatt peab korralikult kinnitatud olema. Tavaliselt põranda-aluste toonklaasipanijate viitsimatusest tulenev probleem... ja hiljem märjad ning udused salongid autodel.
Minu mure on, et niiskusmatte enam ei saa tellida ja isegi tootekoode Realoem ei anna. Mida teha? Peab vist otsima sarnast materjali, võtma enda pornomattidelt sabloon ja proovida ise nad välja lõigata ning paika liimida.

Tegemist on ühesõnaga ohtralt..

[Fred]

Töö, laste ja pereelu kõrvalt pole just väga palju aega garaazis veetmiseks, aga mõni õhtu paar tunnikest ikka olen leidnud.
Keevitamiseni pole jõudnud, sest otsustasin selle töö elukutselisele õige varustusega tuttavale jätta. Kahjuks on ka tal väga kiire olnud, aga lootust on, et nüüd kohe-kohe..

Auto seisab pukkidel, seega sai veits põhja all ringi roomatud ja vaadatud. Kasti karter oli niiskeks läinud, seega sai tellitud uus tihend, filter ja 7 liitrit õli (Valvoline).



Vahetasin ära ja puhastasin kogu ümbruskonna, aga ikka läks nädalaga niiskeks. Seega tuli vahetada ka kasti tagumine kaelustihend (simmer). Nüüd tundub hea olevat. Õlitaset peab veel veits jälgima, ma panin vist tsipake liiga palju sisse.
Ühtlasi viskasin ennetavalt uued kastipadjad ka alla, sest nagunii oli kardaan lahti ja kast allapoole lastud.



Vanad olid päris pehmed.

Mootor oli alt veidi õline, aga raske oli aru saada, kust see tulnud oli. Puhastasin kõik ära ja pingutasin karteripolte, kuidagi väga lõdvalt olid kinni. Aga ma arvan, et pigem oli see õli tulnud roolivõimupumbast või kopsiku alt mööda toru. Peab silma peal hoidma.

Positiivse poole pealt on esimesed supportid just hiljuti päris uued pandud.
Vahetama pean stabika kondid, mootoriõli ja igaks petteks võiks ka küünlad uued panna. NGK BPR5ES sain kaasa, prooviks neid.

Mõlemad stanged on ka küljest, õnneks kere stangede all on täiesti puhas ja veatu.
Aga imelikul kombel on tagumise stange parem matsuamort ja eriti see metall, mille sisse amort käib, täiesti läbi roostetatud.. Kohe nii, et tükke kukkus küljest. Samuti stangesisesed külgmised metallid. Neid juppe oleks kõiki uusi vaja. Kui kellelgi peaks olema, andke julgelt märku.



Nr 3 (2tk), 9 ja 10.

Siis sai vahepeal ostetud selline komplekt:



Aktuaator läks koos trossiga kapoti alla, juhtplokk oma karpi ABS aju kõrvale ja kang salongi:



Proovida pole veel saanud. Aga loodetavasti toimib.

Ustele lõikasin mingist vahtplastilaadsest matist niiskus- ja müratõkked ning liimisin paika. Polstrid ise said ka korrastatud (riideosa oli siit-sealt lahti) ja suurem osa tüübleid vahetatud ning uksed komplekteeritud.

Laepolster nägi ka ikka eriti räbal välja. Eriti pärast seda, kui ta autost välja olin võtnud ja mingi imeliku välguga pildistanud.



Riie tuli põmst maha õrnalt sikutades ainult.



90% vanast liimist lasin suruõhuga minema. Seejärel korra lapi ja lahustitilgaga üle.





Tuuningut tumeda lae näol nagunii plaanis polnud, seega käis sama riie madala temperatuuriga pesumasinas.



Kasutasin spray-liimi ja üksi oli veidi raske seda teha, aga nii ta praegu sai. Veidi proovin käepidemekohti kenamaks saada. Aga võrreldes algsega olen ise rahul. Nüüd on vaja ta kuidagi kunagi autosse tagasi saada..

Ühe huvitava "lahenduse" leidsin veel. Keegi tark on klaasipesuvoolikud nii ühendanud, et 1 pool tuleb tavalisest pumbast ja teine tuledepesuri ja udukate omast. Poolt klaaasi piserdatakse siis ainult iga viienda korraga...

[Fred]

Pea pool aastat seisis auto pakkude peal ja ootas. Aga naabrimehest keevitajal koguaeg kiire ja ilmselgelt ei viitsinud asjaga tegelda ega andnud näole. Usalda veel leedukat.. Ei jäänudki muud üle, kui osta endale oma aparaat ja põhitõed selgeks teha. Võtsin 160A traadikeevituse, millele vajadusel ka gaasi saab ühendada. Ise seekord kasutasin "täidisega" traati. Algajale on plekki üsna raske siristada ja tulemus nägi välja veits linnusita moodi, aga tehtud ta sai ja tükid said kinni. Väike lihv, tsink, roostekaitse, näpuotsaga pahtlit, et siledam oleks ja krunt peale ning nii ta praegu jäi.



Esitiibade kinnituskohad karpide juures said samuti tehtud ja veidi paremal pool esimese tungi tõstekoha juurest.
Altpoolt sai lisaks kogu põhi põhjamastiksiga üle käidud.




Mõned nädalad tagasi tõin koju märgtolmuimeja ja pesin terrassi peal põhjavaiba korralikult puhtaks. Korralik rokk ja mustus tuli sealt välja. Tulemus sai päris hea.



Nüüd, kui terve vaibaalune ja igaks juhuks aku panipaik olid töödeldud ja roostekrunditud, sai hakata vaikselt sisu jälle tagasi monteerima.



Kui peaaegu kõik valmis oli, tuli paar väikest tagasilööki ka. Aknanuppe ühendades ei leidnud kohe kuidagi keskkonsoolist pistikuid, mille külge need panna. Mingitmoodi olid need muidugi vaiba alla jäänud.. Egas midagi, keskkonsool uuesti välja ja leidsin ta sügavustest üles. Samuti pliidinuppe tagasi pannes ei leidnud kuidagi tagasoojenduse peenikest juhet... Ma arvan, et see jäi stereo taha, aga ei viitsind hetkel sellega ennast vaevata. Eks kunagi hiljem.

Mõlemad esiistmed said oem-kleepsuga gaasiamordid seljatoele, vanad olid päris läbi omadega. 2-3 mm pidin auku suuremaks viilima, sest no kuidagi ei jõudnud 550 njuutonit kokkupoole suruda ja polnud õiget tööriista. Ja esistange sees sai taastatud tuledepesu voolikusüsteem, millega mingit imelikku jama oli varem tehtud.



Muidu sai kõik väga hea ja kena. Karbikatetele on vaja paar uut tüüblit tellida ja mõni pisiasi veel, et idekas saaks. Igastahes veelkord korralik sisupuhastus, pesu väljast ja vahatamine ka ning esimesel mail sõitsin taas garaazist välja ja tegin paarikümne kilomeetrise ringi. Väga mõnus oli. Mulle ilgelt meeldib see pehme veluursisu ja olen nüüd päris kindel, et nahka siia kunagi ei tule.







Suuremalt jaolt kõik toimis ka. Isegi püsikas paistis töötavat. Käigukangi valitsat peab ainult veidi uurima, natuke oleks nagu sünkroonist väljas
vahepeal võrreldes kangi asendi ja spidol kuvatava tähe vahel. Võibolla liigutasin trossi kuidagi, kui õli ja patju vahetasin ja kasti lahti lasin altpoolt..

[JanekEnde]

Põhjale pannakse ikka kerehermeetikut, mitte pahtlit.

[Fred]

Põhja alla saigi Dinitroli kerehermetsi, aga mul oli seda vähe (mingi poolik lõpp pudelis ning koroona linnasõitu ka väga ei propageerinud) ja see sai otsa ning salongi sisse ei jätkunud
Aga see oli nagunii aint näpuotsaga ja on vaiba all, poleks midagi juhtunud, kui poleks üldse pannud.

[R-ALPINA]

Lugesin kogu teema läbi
See täiesti õige jutt et meie põhjanaabrid autosi ei korista ja täpselt nii ka rootsis
Kui mahti kaku karter alt kuna hooldustes käiiakse ainult siis kui suurem häda vaevab. .siis vahetatakse alles õlid jms
Põhjas võib olla muda sarnast jama mis korraliku õliga võib elu hakata elama
Igaljuhul muretuid kilomeetreid ja oled haruldaselt korraliku isendi leidnud ja kindlasti omamoodi parem kruiisida kui tänapäevase masinaga see on klassik

[Fred]

Kui mahti kaku karter alt

Kui peaks tihend uuesti niiske olema ennem järgmist õlivahetust, siis jah.


Mõtlesin ajaviiteks paar sõna audiost ka kirjutada. Tänapäevaste autodega pole nagu eriti muret, tehase heli on juba niipalju rahuldav, et ei viitsiks ise midagi aretada, aga 30 aastat tagasi oli see alles lapsekingades. Minu autol on varustuse listi järgi ainult S687A Radio preparation, seega pole mul aimugi, mis armatuuris tehasest sees oli - kui üldse oli.

Kapis seisab mul muidu üks selline Business RDS:



Mode nupu ja box-i valmidusega. Algselt hellitasin isegi mõtet, et telliks boxi auku sobiva adaptri-mooduli auxi jaoks ja lepiks teadmisega, et kuulan ainult Spotifyd ning loobun raadiost (Norras teatavasti kolmandat aastat enam FM raadiot pole, kuna mindi üle digitaalsele DAB/DAB+ peale), aga olles tellinud eBayst kogemata vale mooduli, mis siiani kuskil karbis seisab, ja ise veidi järele mõelnud, otsustasin siiski, et peab alternatiivi valima.

Miks?
- raadio (DAB+) puudumine
- auxi puudumine
- helikvaliteet

Need miinused kokku olid piisavad, et kannatada armatuuris aftermarket maki paneeli.
Muidu oleks ma antud makiga saanud ainult kassette kuulata.. ja need on kuskil vanematekodus pööningul.

Viimaste aastatega olen hea heliga ära harjunud (isegi köögitelekal on soundbar järel) ja see tähendas, et ainult makivahetusest ei piisa. Seega tuli soetada ka uued kõlarid. S687A Radio preparation (vähemalt tol ajal) tähendas küll originaalkõlareid ja juhtmestikku, ent mõlema poole esimene ja tagumine kõlar jagas sama massijuhet ehk siis makini jõudis ainult kuus juhet nelja kõlari peale. Füüsikasõbrad kuskil tehnikafoorumis kirjutasid, et tänapäevased automakid aga kuidagi ei soovi kõlaritel masside lühistamist omavahel - kuumaks läheb ja tuleoht võib tekkida. Seega tuli ka juhtmed tänapäevasemad panna - originaalid on nagunii väga peenikesed ja kidurad.

Kuna juhtmete paigalduseks läks ja teatavasti makkide võimsused jäävad sinna 15-20w vahele kanali kohta, tundus mõistlik siis juba põhjalikult teha ja kohe ka võimendi lisada.

Pärast vähest šoppamist jõudis postiga minuni siuke mant:



Kõige rohkem rõhku panin esimestele komponentkõlaritele.






Kes koolist mäletab, siis kõlarite puhul on kõige tähtsam parameeter tundlikkus:
Kõlarite tundlikkus on 90 dB/W/m ringis. Kuna teatavasti 3 detsibellile vastab võimsuse kahekordistumine, siis kõlarisse, mille tundlikkus on nt 86 dB, tuleb anda sama helirõhu tekitamiseks neli korda rohkem võimsust kui 92-detsibellise tundlikkusega kõlarisse.

4 kanaliga V12 võimendit ei olnud oma suuruse tõttu võimalik mujale paigutada kui ainult pagasnikusse. Seal ta kedagi ei sega ja saab piisavalt õhku enda jahutuseks.



Nüüd jäi veel lahendada madal ots. Teatavasti on 130mm kõlaritest väga raske, kui mitte öelda et võimatu madalaid sagedusi välja pigistada ilma heli moonutamata. Õnneks on vahepeal tehnoloogia jõudsalt edasi arenenud ja pakutakse ka nn slim-e´salongibassikaid. Tellisingi endale Vibe oma, millel 8-tolline element ja sisseehitatud aktiivvõimendi.

See mahtus täpselt kõrvalistujaistme alla, kus originaalis peaks asuma esmaabi komplekt (mida mul kahjuks pole):



Ta on nii kenasti peidus, et mitte üheltki poolt autos välja ei paista. Ainus miinus on see, et istet ei saa päris maadligi lasta. Aga ise olen nagunii ainult roolis ja mul on pisike naine, kes väga harva siia autosse satub.

Kogu see install sai tehtud siis, kui salong plekkideni paljas oli. See tähendab, et kõik uued juhtmed läksid ilusti juhtmepuude külge, kinnitatult originaalklambrite ja hoidikute külge. Samuti tagaseinast läbiminek läbi kummiluti jne.



Loomulikult jäid ka kõik originaaljuhtmed ja pistikud alles - igaks juhuks. Samuti orikad kõlarid läksid karpi ja riiulisse.

Muljed? ->
Olen ise igati rahul, peaks olema päris tänapäevase auto originaalaudioga vähemalt samahea. Täiesti kindlasti ei küündiks isegi tolle aja Beckeri Professionali originaalseade sellisele tasemele. Heli on mõnus, puhas, kuni mõistliku valjususega kuulates piisavalt bassirikas. Lisaks usb (kasvõi millegi laadimiseks ntks), BT ja handsfree helistamiseks.

[Arvo]

Olen täitsa nõus, mingil põhjusel on need 80ndate ja ka tegelikult 90ndate OEM makid suhteliselt õnnetu heliga. Eriti just madalat otsa ei taha need kuidagi normaalselt mängida. Samas välimuse mõttes ei sobi need uuema otsa makid kohe kuidagi klassikalise bemmi armatuuri aga noh eks tuleb teatud valikud teha.

[omega]

E32le sobib ülihästi Alpine CDE 170RM sisse.
Tal taustavalgus ideaalne ja oranz nupp pimedas sobib kokku tagaklaasisoojenduse kandilise taustvalgusega. Ja raadiokanalite nupud sobivad kompuutri omadega kokku. Ja see kandiline üldisain ka ja must värvus.

https://www.alpine-electronics.co.ee/fi ... 0RM_02.jpg

[Fred]

Raadio valikul oli siiski määravaks DAB tüüner, mis tegi valiku üsna kitsaks. Aga olemasolev makk pimedas valguse poolest istub ideaalselt. Ainus viga oli see, et rca juhtmed oleks pidanud ostma sellised, kus pistikud pööravad 90 kraadi, praegused pulgad segavad päris rahuldava sügavuse saavutamist, sest ahi tuleb vastu..

Aga igastahes mõõdab auto praegu mõned nädalad Eestimaa teid koos oma uute ratastega .



Bergenist Kapellskäri on ca 1050 km. Keskmine kiirus Norras oli 67km/h ja küttekulu 11,4 ent Rootsi kiirteed sikutasid kiiruse 76 peale ja kulu 10,4 peale. See on küll üle poole rohkem, kui mu vag diisel tavaliselt suviti, ent siukese vana laeva kohta väga ok tulemus. See auto on maanteedele ehitatud, mugav ja kindel suurematel kiirustel ning kui 100 pealt panna sport reziim+ kickdown, siis on isegi kiirendus 33a vana auto kohta päris muljetavaldav.

Ainus miinus praeguste ilmadega on ainult kondi puudumine.. kui ikka õues üle 25 kraadi, on sõit üsna piin..
Mõned jupid on saadud vahetatud ja mõned asjad veel plaanitud, aga kirjutan neist + sõidust endast siis, kui tagasi kodus olen. Seniks naudime suve.

[Fred]

Nüüdseks juba pea kaks nädalat jälle tagasi kodus olnud.

Reisiks Eestimaale sai valmistuma hakatud veidi varem ja kontrollitud siit-sealt, et kõik silma järgi vähemalt korras tunduks olevat. Esmalt sai Biltemast läbi hüpatud ja uus õigete mõõtude ja mahutavusega aku ostetud - 86AH. Autoga kaasa tulnud aku oli täiesti läbi omadega ja vahepeal kasutasin mingit alamõõdulist ja ainult 65AH-st isendit, mis mingist müüdud autost üle jäi.

Tellitud salongiõhufiltriga tekkis ka üllatusmoment, kui kindalaegas eemaldatult ja ahi avatult seal sees polnudki kohta, kuhu filter panna. Guugel ütles seepeale, et esimestel aastatel E32-te ei õnnistatudki sellise luksusega.



Ei meeldinud mulle kohe üldse nii, et kuskilt kapoti alt ja pealt musta õhku salongi puhutakse. Õnneks nägi tellitud filter veidi sarnane välja mul koduventilisatsioonisüsteemis olevale filtrile.



Vasakul auto- ja paremal majapidamise filter. Tegin mõõtmised ja pikkus klappis täpselt ning kõrguselt puudus ainult 1 cm. Seega üles äärde läks kahepoolse teibiga sentimeetrine plastliist ja filter ahju. Ettepoole tegin mingid pehmed padjad, et ta püsiks vurripoolsel küljelt ilusti liikumatult. Kõik kokku tagasi ja nüüd on salongis ehk veidi puhatam hingamine ja lõhn.

Järgmiseks tahtsin sättida käigukangitrossi veidi paremini paika, aga nii kui 13 võtme kasti juures mutri peale asetasin, murdus tross ära.
Vedas, et see kodus juhtus, mitte öösel kell 3 kuskil Kesk-Norra mäestikus.. Igastahes reisini oli ainult 2 päeva ja uus sai küll netist kohe tellitud, ent ilmselgelt see õigeks ajaks ei jõudnud. Seega tuli kuidagi olemasolev ära parandada. Leidsin mingi jubina ja sellega sai ära lapitud ajutiselt.




Tross jäi nüüd lühemaks, aga täpselt niipalju, et salongist töötasid P-R-N-D ning alumised 2-3-4 mitte. Nende järgi pole siiani vajadust olnud ka. Uus tross on olemas, aga pole veel vahetanud.

Sõit ise oli äge ja mugav, kiirteel ei jäänud kellelegi jalgu ja sai proovitud erinevaid reziime ja võimalusi, nii vähe kui neid sel autol on.



Siin on näha ka, et maanteel pole temp seier päris keskel, võib-olla tulevikus vaatab teise termostaadi. Linnas samas istub seier ilusti keskel. Mul on küll suht uus viscosidur, aga mingi B-osa ja nõmedalt jäik s.t käib ka külmalt pööretega täisvõimsusel kaasa. Aga noh, vähemalt on teadmine, et üle midagi ei kuumene..

Eestisse sõitsin autoga kaasasaadud E60 ratastega ja kohale jõudes võtsin need kohe alt. Kunagi jõulude paiku juba pakkus mingi vend netis pollitud äärtega 17 tolliseid Style 5, need sai ka ära omastatud, sest algusest peale nägin vaimusilmas just neid selle auto all. 15" jääb garaazi tagavaraks.
Tegelikult on "uute" velgedega selline teema, mille alles hiljem avastasin, et ühe velje kärjeosa on hoopis 10mm offsetiga, teised 3 on õiged - ET20. Nüüd tuleks leida üks "uus" keskosa, eelistakski sellist, mille ET oleks 10, siis paneks need tagumiseks ja jääb ratas veidike väljapoole ja oleks ilusam. Hetkel kasutan ühel pool flantsi..
Igastahes sai kohe ostetud ka päris uued rehvid, valisisn Hankook Ventus v12 evo2.



Uued pidurikettad said ette Mapco omad, need vahetasin kohe ära, tagumised on valmis ostetud ATEd, aga need veel pagassis, sest ei viitsinud puhkuseaega rohkem sellele kulutada. Vahetuse põhjuseks oli kerge vibra pidurdamisel, iseenesest vanad kettad olid ainult ca 30% kulunud.

Seejärel läks auto Keremeistrisse, kus Roland võttis ette teadaolevate roostealgete likvideerimise. Kõige koledam koht oli tagatiival:



See roppus on nüüd kadunud. Lisaks said 3 ust liistust altpoolt täpikestest puhastatud ja samuti esitiivad liistust altpoolt. Aga tulevikus vahetan siiski mõlemad esitiivad nagunii välja, sest karbikatte alt on nad üsna koledad. Paar aastat peaksid praegused silmale ok vaadata olema. Üks roostevaba "uus" on mul tegelt olemas, aga nüüd on terve aasta aega ka juhipoolne leida.

Seejärel käis auto Carboxi sillakontrollis, et kõik kaikad üle kontrollida. Kodus olin ise vahetanud tagumised kondid ja nüüd leiti ainsateks pehmeteks tagaõõtsa eesmised alumised puksid mõlemal pool, mis ka kohe uued said. Seejärel sillastend ja süda rahul.

Veidikene mõtlesin juba eelnevalt ka mugavusvarustusele. Ebayst ostsin jaanuaris ühe E34 pealt juhiistmele eesmise käetoe:



See sai toimetatud Pärnusse Polstrikoja kuldsete kätega Sandrile, kes uue riide peale õmbles. Kahjuks tal päris täpset õiget Indigo sinist riiet polnud ja selle tellimine oleks üle mõistuse kallis olnud, seega pakkus ta mulle hästi sarnast halli tooniga riiet. Kuna salong nagunii aastatega pleekinud, läks see käiku, toonivahe on väga väike.




Kundeistmele käetuge pole vaja - naine ei kasutaks ja ise ma seal ei istu.

Tartus sai mitu nädalat üsna palju sõidetud ja järgi vaadati palju. Päris mitu korda tuldi isegi parklas juurde ja küsiti, et mis aasta ja mis mootor jne. Uskumatu, et auto, millist veel 10-15a tagasi leidus iga nurga peal, on nüüd juba sellisesse staatusesse tõusnud.

Juppe on veidi garaazis veel, aga nendega tegeleb kunagi sügise-talve pimedatel õhtutel. Paar negatiivset tähelepanekt ka:
* laepolster jälle ripub (halb liim sai valitud)
* parema tagumise ukse klaas tuleb ainult nõksutades üles
* kojameeste kõige kiiremas astmes jäävad luuad hoopis seisma
* piduripedaal on mu meelest gaasile veidi liiga läheda.. laiema kossiga on veits imelik gaasi anda, kipub pidurit puutuma

Lõppu veel paar pilti:




Odomeeter sai endale veidi üle 4000 kilomeetri lisa. Väga lahe, et pika sõidu vastu pidas absoluutselt ilma ühegi vea või tõrketa.

[Fred]

Eelmine nädal visati esimene sool teedele, seega auto läks ära garaazi talvituma. Veidi käisin putitamas ka teda sel puhul.

Mingist Norra müügiportaalist leidsin juhuslikult sama ajastu veidi sportlikuma välimusega rooli, mida pandi E24/E28-le peamiselt. Tegelikult tähtsaim põhjus soetamiseks oli 1 cm väiksem diameeter. Mu auto roolisammas üles-alla ei liigu, seega veidikene tuleb kasuks sisse-välja ronimisel. Nahk oli ka vähemalt sama heas korras, kui mu enda 186 tuhat sõitnud autol.



Puhkuse ajal edasilükatud tagaketaste vahetus sai tehtud. Käiku läksid ATE kettad.

Suvel võtsin Eestis bemmiklubi Silverilt uue sertidega Eibachi 30 mm madaldusvedrude komplekti. See on üks kolmest asjast (lisaks velgedele ja musasüsteemile), mis mu meelest auto juures peaks/võiks ka enda silmale/kõrvale meeldiv olla.



Algul originaali kõrvale pannes veidi ehmatas, et madaldab äkki liiga julmalt, aga auto all mõõtmine näitas, et kukkus 36 mm eest - täpselt parajalt.



Originaalamordid ees olid täiesti kikkis pärast kõiki neid aastaid. Eibach lubab, et need vedrud ka ei tohiks tapma hakata. Kui hakkab, siis tulevad uued.
Ilmselt põhjusel, et originaalvedrul on niipalju keerdusid, puudusid läbilöögipuksid. Uue vedruga panin ka need igaks juhuks, et põhja ei käiks, kui peaks auku sõitma.
Tugilaagrid olid lõtkudeta, aga määrdeainest oli alles ainult unistus - said need korralikult määritud ja ilusti liikuma pandud.

Tagumisi hetkel veel ei vahetanud.



Uuel aastal hakkab selguma ülevaatusel, kas läheb õnneks või ei. Nimelt siin maal on sellised reeglid, et iga madaldus tuleb Maanteeametis ette näidata ja TÜV paberid nende kohta on kohustuslikud + dokument sillaregullist. Kui kõik ok, märgitakse info tehnilisse passi. Väike võimalus on, et kuna vedrud musta värvi ja madaldus väike, läheb äkki niisama läbi. Kui ei, siis vahetan tagumised ka ära, teen sillastendi ja käin linnas ära. Aga see kõik selgub märtsis uuel aastal, kui ÜV aeg käes..

Sama kehtib siin ka velgede kohta. Ülevaatusele minnes võib olla 1 toll suuremad veljed kui passis kirjas. Mul on passis muidugi 15.
Kui läbi niisama ei lasta, peaksin ka need Maanteeametis ette näitama ja kui ET sobib, siis kirjutavad passi märkuse. See oleks eriti ajuvaba muidugi, sest Realoemis on ju selgelt kirjas, et Style 5 on ka E32 velg tehasest olnud. Aga ülevaatusel lähtutakse passist...

Veljejama vältimiseks tegin veidi pätti ka. Äkki tuleb abiks, kui ülevaataja uurib. Siin on mu originaal läveposti veljeinfo:



Ebayst leidsin mingi Poola tegelase, kes müüb erinevaid lävepostikleepse. Vajadusel ka modifitseerib.
Lasin tal sinna 235/45 ja 265/40 17 tolli ka lisada.



Boonuseks pani ta kaasa ka muid niisama huvitavaid originaalide sarnaseid kleepse, mida ma küll seni pole kuskile veel pannud.

Kõige lõpuks viskasin külge ka uue käiguvalitsa trossi, vasakule ette uue piduritoru ning tuunisin veidi parempoolset kojameest. Selle oli keegi tõstnud astme võrra kõrgemale, et ta vastu kapotti ei käiks. Mulle aga nii ei meeldinud ja lihvisin varrelt veidi maha hoopis ja värvisin ära. Mis seal tegelikult tegema peaks, kas hoovastikus midagi kulunud/paindunud?