Raske on olla avaliku elu tegelane
Nagu poliitikutel. Kõik mis sa kunagi välja oled öelnud, leitakse aastakümneid hiljem üles. Päris kahju on täna värskest "liberaalsete maailmavaadetega" reformierakondlasest Vilja Savisaarest
Seda eelmises postis viidatud arvamuslugu ma mäletan ja silme ees on ka prototüüp, mille kohta see hinnang sai antud. Kui soovite, võin punastada. Minu autodisaini väärtushinnangud pole tegelikult selle 10 aastaga muutunud. Aga samamoodi pole muutunud arvamus, et vanatehnika on mängimiseks, kuid igapäevasõitudeks sobivad uued autod paremini.
Rullnokk ootas oma aega, aga lõpuks see tuli. Ühel koledal vihmasel päeval ei osanud midagi targemat teha, kui läksin garaazi ja hakkasin otsast lammutama.
Eesmärgiks oli paigaldada autole varem valmis ostetud lisavarustus. Alustasin OBC süsteemist. Esmalt tegelesin USA turu OBC kohandamisega Saksamaa turu omaks. Algul mõtlesin, et saan vahetada ainult nupud ringi, kuid nii lihtne see polnud. Õnneks käib see plokk moodulitena lahti ja nupud on vahetatavad koos esipaneeli ja alumise kontaktplaadiga. Valisin välja ka parema displei, varustasin selle seadme õige kiibiga ja sain kokku igati hästi toimiva mooduli.
Kuna minu autol on küljes juba tehase alarm, on tal suurem osa juhtmestikust olemas. Sealhulgas aju. Lõpuks vajasin ainult seda viimast juhtmekimpu, mis ühendab OBC paneeli tema aju ja kellaplokiga.
Pärast seda, kui sõber Margus käis külas, hakkas see plokk ka õiget aega näitama. Selle obc loogika on natuke teistsugune kui E32 omal. Praegu jätsin paigaldamata OBC-d juhtiva suunatulekangi. Mul oli olemas ainult väga kulunud olemisega kang, mis on mõeldud mitte-airbag autole. Minu auto küljes jääks ta roolist liiga kaugele. Korra mõtlesin, et kavaldan insenerid üle ja ehitan kuidagi kahest kangist ühe kokku. Aga see mõte kustus üsna pea. OBC kang on ikka päris teistsuguse ehitusega. Praegu jääb tavalise kangiga. Aga kuna mul on ka suunatule välja lülitamise funktsioon katki, pean ilmselt ostma lihtsalt uue kangi. Selle hind on aga kõike muud kui sõbralik.
Edasi panin külge tempomaadi süsteemi. Päris paras töö oli juhtmestiku läbi vedamine läbi selleks ette nähtud mulgu. Kang läks külge samuti mitte-airbag mudeli oma. Natuke on kaugel, kuid saab hakkama. Kuigi kõik sai tehtud nõuetekohaselt ja kõik juhtmed õigesse kohta ühendatud, olgu juba ette rutates ära öeldud, et tööle see süsteem ei hakanud. Eks tegeleb kunagi edaspidi.
Omamoodi väljakutse oli ka originaalse soundsystem juhtmestiku paigaldus. Korra juba tundus, et lihtsam on armatuuri kest üldse välja võtta, et korrektselt vana juhtmestik eemaldada ja uus sisse vedada. Aga lõpuks opereerisin ikkagi kuidagi torude vahelt selle töö ära. Natuke siiski patustasin ka. Kui muidu tagant võimendist ettepoole suunduvad kõlarijuhtmed teevad esimese hargnemise juhiistme juures, siis mul enam ei tee. Parem esimene kõlar peaks muidu jooksma kusagilt vaiba alt. Ma tõesti ei viitsinud vaipa välja kiskuda. Ja tundub, et mees, kes kunagi selle juhtmestiku maha võttis, ei viitsinud ka. Selle kõlari juhe oli kogu kimbus ainus, mis oli lihtsalt läbi lõigatud. Pikendasin ta teise originaal juhtmestiku abil ära ja vedasin läbi armatuuri. Õnneks tagakõlarite juhtmed sai enda omad ära kasutada. Võimendi peaks küll käima vist kuskil tagatiiva sees, aga mul ulatus ta täpselt käigukasti aju alla. Ja kuna originaal võimendi kronsteini mul pole, siis sinna ta esialgu jätangi. Sarnaselt kasti ajuga jääb ta kenasti katte alla peitu.
See pilt, mis valitses armatuurlaua all, ajas mind iiveldama. Juhtmed rippusid nagu harakiri teinud Jaapani ettevõtja sisikond. Eriti lõikas hinge see, et ma olin ise selle olukorra põhjustanud. Lasin talle ise mingi aftermarket immo peale panna ja see sossepp oli ikka mõnusalt rappinud seal armatuuri all. Kiskusin kiirelt järelturu prügi kõik uuesti maha ja viskasin minema. Varguskindluse lahendasin teistmoodi. Ning siis jootsin, isoleerisin ja kinnitasin juhtmeid terve ühe õhtupooliku. Tulemus jäi lõpuks päris kena. Samuti eraldas üks sõbralik foorumikasutaja mulle uueväärilise varuratta. Nii, et pakiruum sai ka viimaks korda.
Istmega jäi siis esialgu nii, et panin ta lihtsalt sama targalt kokku tagasi. Ainult padjad said alla uued. Nüüd on iste vähemasti kenasti toekas ja vormis, kuigi endiselt kulunud olemisega. Küll ma mingi aja jooksul ka sellele küsimusele lahenduse leian. Keskkonsool koos OBC ja Beckeri raadioga näeb väga eksklusiivselt retro välja. Kui nüüd veel õiges kohas lumehelbekesega nupuke ka oleks, siis enam ägedamaks minna ei saaks. Nupukese taga peaks muidugi vastav süsteem ka olema.
Painin paika ka kõik Soundsystem kõlarid peale esimeste tweeter'ite. Neid mul lihtsalt pole. Tagakõlarid on ka nii haigelt ägedad oma rohmakas ilus, et lihtsalt vaata ja õitse suurest õnnest. Ikkagi parim, mida omal ajal sai. Heli kvaliteet? Nojah... sama retro nagu kogu ülejäänud auto.
Nüüd peaks taha veel peatoed panema, oleks lisavarustuse leht veel parem. Peatugedega aitas mind Allan oma pööningult leitud nahkistmetega. Jätkates jonnakalt oma auto komplektsuse parandamist, võtsin ükspäev suuna Tartusse. Kohtusin selle auto esimese omanikuga, kellega koos tegime põhjaliku inventuuri tema garaazis. Ütleme nii, et päris tühjade kätega tagasi ei tulnud. Suurem osa minu auto algupärastest tükkidest tuli garaazinurkadest siiski välja.
Üleeile viisin auto tema viimasele sõidule praeguses seades. Tänaseks on ta üle antud mehaanikule ja loodetavasti sõidan ma koju juba tema sünnipärase automaatkastiga.
. Aga tubli töö oled juba ära teinud 
