Tere, vajan jäikasi vedrusi oma 535-le, vanadel vedrudel pole viga midagi, nad lihtsalt liiga pehmed. Vedrud peavad võmaldama sõita stabiilselt suurtel kiirustel ja rooli järsul keeramisel ei tohiks auto enam eriti viltu vajuda. Milliseid soovitate, ja tore oleks kui need vedrud oleks reaalselt ostetavad mitte tootmisest maas
Madaldus huvi ei paku, aga mingi sümboole võib olla, peaasi et jäik on.
Minu turbo e28 veel seisab kuidagi koos
Aga kunagi saab paremaks
Eks see mugavus ole rohkem kahe kõrva vahel kinni. Minule ei meeldi õõtsuva ja pehme vedrustusega autoga sõita. Seega jah, jäigema vedrustusega on mugavam ja saab p**se kaudu teelt rohkem infot.
Kurvides viltu vajumise kohta ei oska kohe kommenteeridagi. Ma arvan, et tavasõidul ma küll mingit vajumist ei tunneta. Oma osa selles ka Koni ja DeCarboni amortidel. Kui vaadata ülesvõtteid Audru ringrajalt, siis on näha, et ikka vajub ja päris go-kart ei ole.
Selline keskmine sport vedru + sportamort kooslus seda kallutamist ka minu hinnangul päris ära ei kaota, tänavasõidul läheb küll päris heaks aga nt opentrackil oli minu auto võrreldes mõne teisega ikka väga kreenis. Samas ei saa ma jälle öelda et see kiirestisõitmist eriti segaks ning ringiaega selline kallutamine minu hinnangul ka eriti ei mõjuta. Aga see vist antud juhul ei olegi teemaks.
Selline küsimus, pakkuda on mulle kileni tugevdatud tagavedrud 524 omad. On need midagi väärt? Kilen ette ei paku tugevdatud vedrusi.
Ja on pakkuda h&r komplekt 250 euri 518-535 (mitte m5), http://www.dvsegmbh.info/PDF/einbau/420 ... 9534-1.PDF
Saksa keelt ma ei mõika, kui seal üldse mingit tehnilist infi on.
tootekood 29534-1 , mõlemad vedru pakkumised mudelitele e28 81-87a.
Minu turbo e28 veel seisab kuidagi koos
Aga kunagi saab paremaks
Kas muidu tagumise stabika olemasolu ja jämedus sõltus varustusest vms? Ja esimene samamoodi erinev vastavalt kas M või lihtsalt 535 või 528 on mingi vahe?
E: ise küsin ise vastan.
Esimene stabikas
528 - 18mm
m535 - 19mm
m5 - 21mm ja 25 mm
Seda kaldumist ei saagi täielikult ära, sest orig vedruste geomeetria ei võimalda seda.
Seda on väga lihtne mõista kui vaadata kuidas asetseb esimene õõts maapinna suhtes ja siis mõelda mis pidi kurvis seda õõtsa proovitakse suruda.
Kui suur on suur kiirus? Bahni peal 200+ kiirusel (spidoka järgi) ei tundunud kuuene ka standardvedrustusega kuidagi ebastabiilne.
Võibolla pead omal kogu veermiku, k.a. amordid, kriitilise pilguga üle vaatama.
Ruut kirjutas:Kui suur on suur kiirus? Bahni peal 200+ kiirusel (spidoka järgi) ei tundunud kuuene ka standardvedrustusega kuidagi ebastabiilne.
Võibolla pead omal kogu veermiku, k.a. amordid, kriitilise pilguga üle vaatama.
Bahn ei asu eestis, ma pean silmas eesti teedel sõitmist
Veermik sai Tõnisega üle vaadatud, ei old midagi mida peaks vahetama.
Taga on uued b6 amordid, ees on üks amort pehme võitu. Aga tagaots on põhiliselt vedel, kiirendamise ajal käib siiasinna, kurvis kiirendades on tagasild nagu kummi otsas, mitte midagi ei saa aru mida ta teeb, ja seda kõigest 195 rehvidega ja 3-nda käiguga. 4-nda käiguga reaalselt kiiresti sõita ei saa. Ei viitsi teelt välja sõita eriti
Minu turbo e28 veel seisab kuidagi koos
Aga kunagi saab paremaks
Pead silmas eesti teedel SUURTEL kiirustel sõitmist? Nojah ... Sõida nii nagu seadus lubab ja pole probleeme. Pole need eesti teed nii hullud midagi, et euroopa omadega võrrelda ei võiks.
Oled teisi rehve ka proovinud? Tuttaval oli kunagi jooks rehve, millega auto tahtis ainult kraavi poole kulgeda - mingi hiina kräpp, mis saksas oli auto alla sokutatud. Kui sa veermiku oled üle käinud, siis tõenaäoliselt on sillaregull ka tehtud.
Aga kooslust, H&R vedru ja sportlikum amort (b6 peaks seda ju olema), julgen küll soovitada. Kas see sinu probleemi lahendab, on iseasi.
Siin on teema alguses üks tähtis asi mainimatta jäänud. Nimelt ei ole tegemist niisama kiirelt sõitmisel tekkiva probleemiga. Kuna sellel autol on tavalisest 535 st kapotiall jämedalt öeldes 2x rohkem võimu ning see tuleb korraga järgi. Eesmärk ei ole lihtsalt kiirelt sõita vaid suurtel kiirustel võimalikult palju tagumiste rataste pidamist kaotada. Probleem tekib siis kui ntks 3 käiguga 140-150 pidamine kaotada hakkab vedrustus ohtlikult tööle, auto muutub pehmeks ja juhitavus ohtlikuks. On vaja saavutada stabiilsus, et auto kuulaks sõna mitte ei tantsiks kurvides. Kõik puksid on vahetatud, osa ka tugevdatud, lõtke ei ole, korras LSD on all. Allolev b6 amort ei taha aga toimida miskipärast. On katsetatud erinevaid vedrusid, nii tavalisi kui progreseeruvaid. Olen aru saanud et Sandri jaoks on tähtsi et auto säilitaks oma originaal kõrguse, kõhtu vastu maad lasta ei taha. Seega on madaldused välistatud vast. Seega oleks vaja leida sobivate amortide ning vedrude kombinatsioon, et auto jääks ka juhitavaks tiba suuremal kiirusel. Rehvides ei usu et asi on, neid on sealt alt arvatavasti suuremal hulgal läbi käinud, aga probleem on vist läbi aegade sama olnud.
Ma ei tahaks uskuda et e28 on standart vedrustus seades nii kehva juhitavusega auto, midagi peab seal valesti olema, aga mis, vot seda mõistus kinni ei võta hetkel. Kas oleks vaja stabikate abil kaldumist kinni hoida või tegeleda jäigema verdu-amordi leidmisega. Teadupärast siiski on palju juhitavuses amordi taga kinni, äkki peaks bilsu asemel koni poole vaatama, saaks jäikust reguleerida ning leida vedruga kõige parem sobivus.
Kui erinevaid vedru ja amordilahendusi on juba ise tulemuseta proovitud, siis ei usu, et foorumist midagi kasulikku soovitada osatakse.
Mina soovitaks konsulteerida inimesega, kes teab nii vedrustuse teooriat kui omab praktilist kogemust erinevate võistlussõidukite juures. Näiteks Risto Kõiv.
tõnis kirjutas:Teadupärast siiski on palju juhitavuses amordi taga kinni, äkki peaks bilsu asemel koni poole vaatama, saaks jäikust reguleerida ning leida vedruga kõige parem sobivus.
Koni on e28 amordid tootmisest maha võtnud. Kusagil lao nurkades võivad veel mõned komplektid alles olla. Mina sain viimase paari esimesi amorte eesti laost.
Kui eesmärk on pidamise kaotamine, siis peaks olema parim nõustaja kaasfoorumlane E28. Kui seal on küsimus liigses konkurentsis, siis tuleb teha tööstusspionaaži.
Esialgse küsimise peale sai tõesti arvatud, et jutt käib tavalisest tänavasõidust. Teemat tuleks alustada a'la Agu Sihvka - Kui kõik ausalt ära rääkida siis..
Mida on tehtud tagasillaga ?
Võimalik, et sild vajab ümberehitamist, puksid täisjäigaks ja õõtsad reguleeritavaks. Vanadusest tingituna võib muutuda tagasilla kokkujooks 0-i lähedaseks või hoopis lahkujooksuks. Tagasillas peab pidamine jääma, sellega ei ole alati jäik vedrustus parim, rattad peavad saama töötada vastu maad ja jäigem vedrustus võib tekitada muid probleeme. Üks tuntumaid on kiirendades puksimine, rattad hakkavad hüplema. Kui aga suurel kiirusel tekib uitamine ja suure jõu rakendudes, võib vea leidmine olla keerulisem ja eeldab palju $$$ . Lihtsalt katseeksitusmeetodiga hakata asju välja vahetama.
Viimati muutis Cardo, 07 Nov 2011 23:55, muudetud 2 korda kokku.