Parima peategelase Oscarile kandideeriv '78 320
Mees kõrvalosa Oscarile kandideerib: Sysi
Aasta automüüja: Võrumaa Kalev
Miks ma seda autot üldse vaatama läksin, on väga lihtne. Telefonis kostuv informatsioon paneb kõrvu liigutama - konditsioneer, sportistmed, sportrool, jms kõik autol peal. Ma pole Eestis veel konditsioneeriga E21'te näinud, mis seal ikka, 300 eek eest kütust paaki ja Võru poole ajama.
Jõuan Võrru, helistan vennale, et mis maanteedmööda ma täpselt sõitma pean linnast välja, õigemini, kuidas ma õige teeotsa leian. Alguses räägib mees kohast nimega Matsi. Leian kaardilt, aga päris kindel ei ole kuidas linnast välja saab. Helistan tagasi, mees ütleb, et kuidas ma ei tea siis, sõitku ma Käätso poole. Vaatan kaarti, jah, ma näen isegi, et Käätso on ka selle sama tee peal kus Matsi, aga kuidas ma selle tee leian? Vaikus.
Okei, leidsin teeotsa sõitsin kohale. Poolelt teelt korjasin venna enda ka peale, koos moonaga.
Autos arendan üldharivat hai-suunalist vestlust, mille käigus tõden, et mul on juba üks selline BMW, mille peale küsib mees "Ka selline, 320-sport variant?"
Asi läheb kahtlaseks.
Jõuame kohale, vaatepidiks on täpselt külgmiste liistudeni lumes olev E21. "Kõik on täis originaal" kostub vestluses mitu korda. '78 aasta auto, millel on uue tüübi peeglid, uue tüübi uksed ja uue tüübi esipõll. Nojah, piilun sisse. "Ähh, vesi on siia-sinna jooksnud, ei hakka lahti tegema uksi, lukud külmunud".... "MIDA?" ... Ma sõidan 100+ km Tartust kohale ja vend ei hakka uksi lahti tegema. No üritan venda ära rääkida, et ma ikka tahaks vaadata sisse ja kapoti alla ja...
"Kapoti all on kõik täis originaal. Kõik käib ja kõik töötab. Kõik on fain, anna võtit ja sõidab."
Autol on järelhaagis veel seismajäämisest sabas, mis on koos autoga poolenisti maa sisse vajunud.
"No aga ma tahaks ikka vaadata pagasnikusse ja kapoti alla ja.."
"Mis seal ikka vaadata, täis originaal, kõik on nii nagu peab"
"No ma tahaks poolraame vaadata ja nii"
"Poolraamid on läbi jah"
... "Originaalvaluvejed on". On jah! 3 tükki lausa.
Lisaks muidugi ei olnud ei konditsioneeri ega sportistmeid ... mingi sportroolinäss oli, millele oli kõrvallauda seatapu järgsest ülejäägist mingi soolikas ümber keeratud.
Üritasin veel veenda onklit uksi avama, aga ei õnnestunud. "Ei hakka siin niimoodi mässama".
"Võrus linavabriku juures on veel üks selline ära keevitatud kerega ja lahti võetud, täis originaal, komplektne"
Võrru tagasi. Tankima (200 eek). Linavabrikut otsima. Kuskilt tööstushoovist leidsin mingid mehed ja läksin nägu naerul linavabriku asukohta küsima. Mehed olid väga rõõmsad, naad polevat sellist sportautot näinuvadki (nissan 200sx). ... Ja nii muuseas, et ma olen a la diagonaalis teises linnaotsas oma linavabriku sooviga.
Käisin seal linavabriku kandis ka ära. Mitte keegi midagi sellisest autost ei teadnud... ja tulin rõõmsalt Tartusse tagasi
