Et siis minu naisukene sai möni päev tagasi aru et on suurem haide fänn kui mina, Asi järgmine, et iga kord kui linnas ringi saab liigutud siis tema poolt saab alati mainitud kui möni hai kuskil seisab vöi mööda söidab. Ise nimetab seda kutse haiguseks.
Ise enesest vahva kui vastassugupoole esindajad ka haidesse söbralikult ja asja tundlikult suhtuvad.
Heh, aga kes teist oma naist sellises, sellises või sellises situatsioonis näinud on?
Haininade vahtimisest ja mulle margi, numbri ja juhi isiku raporteerimisest ma ei hakka rääkimagi
Esimene pilt on Huvitav kas säärte pealt naha maha kah sai Samas tehnikahuvilistel naistel võimalus keevitades kasulik meeldivaga ühendada - huvitav töö + kiire päevitus
Minu naine teab mis haifänn ei ole, aga töödest auto juures on alati huvitatud ja on pannud võimalusel ka käe külge.
Läheb küll pisut teemast mööda, aga...
Hondatoyotamazda teema pole nii üheselt võetav. Mis seal salata, mina sõidan näiteks igapäevaselt mazda 6'ga. Erinevalt haininadest on see kõigest sõiduriist - odav pidada, ei pea rekka taga pa*atormis põdema ja peab minu 60000km/aasta läbisõidule ilusti vastu. Mul hakkaks küll sellest haininast kahju, mis minu igapäevasõite peaks kannatama
Jaan kirjutas:Kuid keegi on oma tütarlapse väga tõsiselt hai-asjandusse pühendanud.
Tänapäeval ju naised enam naljalt riideid ei lapi ja sokke ei nõelu. Lappigu siis vähemalt haininade keresid
Stiilis... "ahh, vaatasin, et karbid hakkavad hõredaks jääma, lasin naisel ära lappida"
Kuule jah ega nad ei taha tänapäeval eriti salli või kampsunit kududa (ega ise ka ei kooks, tunnistan ausalt). Eks siis leidub ka muud näputööd vabadeks hetkedeks
Mulle rohkem tundub,et siia arutelusse on toodud beibede prototyyp
Rääkides meestest ega nad nii kerge käeliselt lasegi naisi auto kallal nokitsema. olen isegi käed õlisex teinud aga nii tyhja tähjaga ja ega ei julgegi oma haile midagi tõsist teha äkki teen haiget veel talle. aga kyyned pahupidi on kyll saanud velgesi kyyrida ja salongi pirnud punase kyynelakiga yle värvida
ja teie meeleheax võin öelda,et kudumine pole kah kuhugi kadunud