Tänud seltsimehele, kes peitub Riki kasutajanime taha. Sain OBC nupud kätte, oli väga meeldiv kontakt ja ühtlasi tore näha suurt kaheukselist haid igapäevases kasutuses.
Samal ajal mängisin ise oma raadiomajandusega. Minu hiljuti installeeritud Becker Mexico 794 läks katkiste raadiote virna. Beckeritega on tõesti see jama, et nende töökindlus vanas eas jätab soovida. Tegelikult võib sellest ka aru saada, sest nad on enamuses ikkagi täna juba 25-30 aastat vanad. Aga kui BMW raadiotest rääkida, on mul tõesti alati olnud Beckeritega rohkem jama kui Blaupunkti omadega. Alloleval pildil on ainuüksi rullnokast üle jäänud katkised Becker raadiod. Kui ma kõikide oma autode katkised raadiod ühte virna tõstaks, võiks see virn päris kõrge olla.
Igal juhul lammutasin lauale laiali järgmise pilli. Seekord Becker Grand Prix 754. Ma ei ole täpselt aru saanud nende uuemate Beckerite tähistest, kuid mulle tundub, et nime "Mexico" ja "Grand Prix" vahel on ainult regionaalne erinevus. Vanasti oli Grand Prix eraldi mudel, vist veidi odavam ja müügil ka Euroopas. Kuid juba need 700 ja 800 seeria Grand Prix raadiod olid sees ainult USA turu autodel ja Mexico-d Euroopa autodes. Vähemasti oma võimsuselt ja funktsioonidelt tunduvad samade seeriate pillid justkui samad olema.
Visuaalselt eristuvad nad peamiselt selle poolest, et USA turu raadiol on nupud inglise keelsed. Funktsioonide vahe seisneb selles, et tegu on eri seeriast pärit raadiotega. Uuel raadiol on Volume nupp veidi viltu ja loksub.
Mõtlesin, et olen taibu ja vahetan paneelil kogu nupumajanduse ringi. Et panen Mexico kassetiluugi ja saksa turu raadio nupud. Aga kui ma olin algatuseks hakanud harutama seda defektset raadiot ja nägin, mis peenike puru sealt seest välja hakkab kukkuma, jätsin selle projekti eos katki. Mitu tundi panin seda paneeli uuesti kokku.
Küll aga tuli ringi tõsta kinnitused. Kui muidu on Mercedese ja BMW jaoks tehtud raadiod ühesugused, siis vahe seisneb kinnitustes. BMW-l on ülaosas vedrudega üles suruvad rullid, mis hoiavad raadiot armatuuris kinni. Mercedese omadel neid miskipärast pole. Ma ei teagi, mis asi neid siis Mercedeses kinni hoiab. Aga õnneks saab need ringi tõsta, sest paigalduse kohad on olemas.
Tõstsin ringi ka Gala ploki ja panin autosse.
Niivõrd ilusti mängib, et kuula või tundide kaupa. Ja seda praegu veel 2x20W Mexico 754 raadioga ning täiesti standartse kõlarite süsteemiga. Ma tahaks juba täitsa teada, mis häält ta veel 2x25W Mexico 830 raadioga teeks? Ning mis juhtub siis, kui viimaks viitsin sisse vedada originaal Soundsystem juhtmestiku, taha läheks originaal võimendi ja paika saaks ette nähtud võimsam 8 kõlariga süsteem. Põnevus on suur, et kui ilusti võib olla suuteline rullnoka originaalne süsteem mängima. Jällegi, soundimehed võivad minuga vaielda, kuid mina pole parimat autoraadiot kunagi kohanud, kui E32 750-is olnud laitmatult toimiv BMW Professional HIFI süsteem. Isegi kui uued raadiod suudavad rohkem, rabab vanur oma stiili ja kvaliteedi suhtega. Ka Beckeri toode muide.
Aga siis said head emotsioonid otsa ka. Nimelt hakkasin istmega tegelema. Kusagil alakõhus oli mul juba enne halb tunne oma USA-st tellitud uute nahalappide pärast. Nagu ma ka enne olen maininud, ei ole minul usku mitte ühessegi järele tehtud, aftermarket või B-osa tootesse. Nendega lihtsalt ei õnnestu. Paraku ei pidanud ma ka seekord oma arvamust muutma.
Lammutasin oma juhiistme laiali ja asusin esmalt seljatoe kallale.
Nagu näha, oli välimise küljetoe alune poroloon täiesti pude. Eix22 saatis mulle ühed parempoolse istme küljest harutatud poroloonid, mis olid sisuliselt uueväärilises korras. Nende vahetus pole eriline vaev.
Edasi läks asi põnevamaks. See on minu originaalne kattenahk. Keeder oli katki ja nahal oli värv täiesti maha kulunud. Sellel pildil on ta töödeldud Leather Tan nimelise tootega, ehk sisulilselt üle värvitud. Nagu näha, võib naha värvimisega saada päris rahuldava tulemuse. Vähemalt ajutiselt.
Siin on aga minu uus detail. Juba esimene võrdlus originaaliga tekitas kahtlusi. See detail ei ole isegi kaugelt vaadates päris samasugune ja oli juba selge, et siit tuleb jama. Ka teisel pildil näha olevad kortsud ei tähenda minu kogemustel kunagi head. Kui nahkpolstri kokkuõmblemisel on nahk kahel pool keedrit erineva pingutusastmega, siis peaks aluse porolooni kuju ikka täitsa imelik olema, et seda ära siluda.
Ma ei hakkaks siin pikalt selgitama, kuidas ma teda mõõtsin ja kui erinevad nad juba oma mõõtudelt olid. Kehvast õmbluskvaliteedist parem ei räägigi. Aga olgu siis illustratiooniks näidatud, kuidas originaal polster on pingutatud alusraami külge ja kui palju mul seda uut polstrit üle jäi. Ning lisaks olgu mainitud, et seoses kehva õmbluskvaliteediga on need kortsud siin, et jääda. Neid enam välja ei pinguta.
Ehk siis täpsemalt jäi üle umbes 2-3 cm. Ja seda ei saa ka maha lõigata, kuna ta kinnitatakse serva soone sisse aetud pingutustraadiga.
Padja osaga oli lähteülesanne juba teine. Kuna padjal on polstri elusalt kätte saamine väga suur töö seoses nurkades asuvate mehhanismidega, ei hakanudki teda üldse päris küljest võtma. Nülgisin selle naha lihtsalt sealsamas küljes maha, et pääseda ligi alusele poroloonpadjale. Nagu arvata oligi - täiesti pude.
Padja vahetus oli täiesti teostatav ka nii, et nahakalts rippus raami küljes.
Pulli pärast mõõtsin, et mis oleks kui üritaksin paigaldada oma Ameerikast tellitud uut polstrit. Ta oli üsna samasugune kui originaal. Vähemalt USA standardite järgi. Mis sest, et kuju oli natuke teine, keeder oli täiesti vale koha peal, üks õmblus oli nii halvasti, et kiskus sealt juurest kortsu ning küljetoe sisemine pind oli umbes 15 mm liiga kitsas saanud, nii et parimagi tahtmise juures poleks ta ulatunud kinnitusraamini.
Seega piirdusin vaid porolooni vahetusega ja panin originaal katte tagasi. Visuaalselt ta palju ei muutnud, kuid vähemalt on küljetugi tugev ja konkreetne. Otsustasin, et ise ma edasi minna ei oska ja mõtlesin abi saamiseks pöörduda spetsialistide poole. Laadisin kogu oma paki autosse ja sõitsin Smartservice meeste juurde. Sain üsna ootuspärased vastused. Vana on võimalik ka taastada/värvida, kuid tulemus ei ole väga pikaealine. Targem oleks uus tükk teha kui vana taastada. Kuigi uue tüki naha kvaliteet saab kindlasti olema kehvem kui originaalil. Ning uuel tükil jääb kindlasti toonivahe, mistõttu tuleks ikkagi kogu iste värvida. Samas nagu juba mainitud, pole värvitud istme säilimine kuigi hea. Värv kipub maha kuluma nii normaalse kasutuse käigus kui nahka puhastades. Ühesõnaga soovitati, et ku itahad veatut nahka, tee üldse uus sisu.
Seega mul nagu palju variante ei jäänudki. Uus sisu on täiesti välistatud, kuna ta ei võistle oma kvaliteedilt iialgi originaaliga. Järelikult tuleb üritada ikkagi kuidagi säilitada originaal polster. Ma ei taha enam isegi seda üksikut uut küljepolstrit. Pigem olgu ta veidi kulunud, kuid vähemalt istub ideaalselt külge ja sobib ülejäänuga. Nüüd oleks mul vaja kusagilt leida suvaline E30, E34 või E32 beezi värvi (taga)iste, täitsa kama kas rioidest või lateksist, millelt saaksin harutada sobivas pikkuses originaal beezi keedri. Siis harutan oma polstri ise lahti, õmblen uue keedri sisse ja värvin ainult selle nurga uuesti üle.
Kui kellelgi vedeleb beezi värvi vana BMW istme jäänuseid, olen huvitatud. Vaja oleks just selliseid vana tüübi istmeid, millel on veel need plastikust istme servakandid. Uuematel kadusid nad ära.