1,06.2 on hea aeg, kas mingeid modifikatsioone veel auto juures tegid, et lausa 2 s aja paranemist lootsid? Mis rehviga sõitsid?
Tiib on suht suure pinnaga, kas sa ei karda, et see kokkuvõttes näit sirgekiirust ei hakka mõjutama?
BMW e28 3,0L 525i 1983 Cardo
Hea aeg on suhteline mõiste. 1.00 alistamine oleks hea aeg 
Lootsin ikkagi paremat sirgekiirust saavutada, mida pole seda pole.
Meeleldi omaks autos mingit racercronot või samalaadset , mis näitaks kiirused sirgel ja kurvis ära, saaks paljuski teada, kus puudu jääb ja mis üldse kurvides toimub.
Tekkis mõte, et võtaks keldrist välja kunagi valmis tehtud 3,5 mootori ja tõstaks talvel vahele, samas on sinna päris 1 koma teist veel juurde vaja.
Aga eks aeg näitab.
Lootsin ikkagi paremat sirgekiirust saavutada, mida pole seda pole.
Meeleldi omaks autos mingit racercronot või samalaadset , mis näitaks kiirused sirgel ja kurvis ära, saaks paljuski teada, kus puudu jääb ja mis üldse kurvides toimub.
Tekkis mõte, et võtaks keldrist välja kunagi valmis tehtud 3,5 mootori ja tõstaks talvel vahele, samas on sinna päris 1 koma teist veel juurde vaja.
Aga eks aeg näitab.
e28
Hea aja all mõtlesin seda, et sellise lahja sirgekiiruse kohta on 1.06 hea aeg... minuarust isegi väga hea aeg. Minul oli kiires kurvis min 147 ja sirge lõpuks 168 (ringiaeg 1.07,6).
Mootorivahetus on imho hea idee, sul ilmselt muist hobuseid kuhugi jalutama läinud ja nende taga ajamine võib suht kalliks minna.
Racechrono on must have lisa igale rinkafännile, väga hea on kohe raja ääres analüüsida mis toimub... aga seda teadsid sa juba ilmselt isegi
Mootorivahetus on imho hea idee, sul ilmselt muist hobuseid kuhugi jalutama läinud ja nende taga ajamine võib suht kalliks minna.
Racechrono on must have lisa igale rinkafännile, väga hea on kohe raja ääres analüüsida mis toimub... aga seda teadsid sa juba ilmselt isegi
E24 635CSi | E10 2002
Tänane Tabasalu AG Suvekarikas 2010 möödus üsna rahulikult, auto seisis eelmisest üritusest garaazis, ei tahtnud teist mitte vahepeal näha.
Juhtus siis nii, et sai välja sõidetud päeva kokkuvõttes parim aeg 42.888 . Omaarust võtsin liiga rahulikult, pidamine oli sandivõitu, aga nii ta alati tulebgi, kui väga rahul nagu olla, siis sõidad aeglaselt vist. Üldine tabel näiteks siin : http://opentrack.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=893
Väike klipike taas, parim ringiaeg oli viimasel ringil mis klipilt näha.
http://www.youtube.com/watch?v=d3lJhLXXB0U
üks kõrvaltvaataja on ka filminud :
http://www.youtube.com/user/tabasaluvid ... V3VK11aiA0
Juhtus siis nii, et sai välja sõidetud päeva kokkuvõttes parim aeg 42.888 . Omaarust võtsin liiga rahulikult, pidamine oli sandivõitu, aga nii ta alati tulebgi, kui väga rahul nagu olla, siis sõidad aeglaselt vist. Üldine tabel näiteks siin : http://opentrack.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=893
Väike klipike taas, parim ringiaeg oli viimasel ringil mis klipilt näha.
http://www.youtube.com/watch?v=d3lJhLXXB0U
üks kõrvaltvaataja on ka filminud :
http://www.youtube.com/user/tabasaluvid ... V3VK11aiA0
Viimati muutis Cardo, 02 Sept 2010 23:20, muudetud 1 kord kokku.
e28
-
raudpats666
- Postitusi: 353
- Liitunud: 12 Okt 2007 18:01
Kui sa arvad, et selle auto mootor on oluliselt võimsam, siis sa eksid. Kui üldse sellega kiirelt sõita saab, siis eelisteks on hoopis muud asjad.raudpats666 kirjutas:525i 110 kwjeah right
Audru raja tagasirge kiirus on 145km/h vs e30 318is 155km/h näiteks.
Autol ei ole mootori võimsust tõstetud, mootor on lihtsalt korda tehtud ja ühtegi jõunumbrit ei ole seadistatud.
e28
Kui Sa minu andmetele tugined, siis 1.06 aja puhul on 318iS-l enne kiiret 148km/h ja 158km/h saabub alles enne stardisirgele pööramist.Cardo kirjutas:Audru raja tagasirge kiirus on 145km/h vs e30 318is 155km/h näiteks.
Aga auto on tubli. Suur kolakas aga arusaamatult nobe. Kui vaatasin viimast Tabasalu videot, ei saanud üldse aru, kuidas Sa seal selliseid aegu sõitsid. Paaris kurvis jäi apexki lähedalt püüdmata, aga võibolla sellise autoga või täisslikiga tulebki (minu jaoks) loogikavastaseid trajektoore harrastada.
Uueks aastaks ikka suurem pada vahele. Siis hakkad Silwerit kimbutama. Ainult, et alusta asjade valmispanekuga juba eos, sest kevad on kiire saabuma
E30 & F30
Viimasel Rapla üritusel juhtus selline asi, et väideti rajaäärest, et pidurdades rattad suitsevad. Ise ei saanud aru miskit. Kodus videot uurides selgus, et plokeerus parem tagumine ratas parempoolsetes kurvides.
Ennem koju jõudmist, miskit paremalt taga kolises löökaukudes, käisin ümber auto ja ei saand miskit aru. Ajasin auto garaazi ja poiss ütles, et näe issi, sul vedeleb üks polt rattajuures maas.
Tubli polt, pidas ilusti koduni vastu ja nüüd sai ta keermeliimiga uuesti pidurisuportit hoidma pandud
Liimi olen seal alati kasutanud, nüüd panin mõnuga teist keermele.
Mingi aeg plaanin taas sillastendis kalded üle kruttida. Plaanin seekord sedasi, et kui auto on kõrgeimas asendis, siis on kardiraja setingus ja Sauga jaoks lasen alla, ei viitsi enam mitte rajale minnes ja tulles neid vedrusid kruttida. Hetkel oli näha, et külgkaldest jääb ülemises seades tublisti puudu.
Ennem koju jõudmist, miskit paremalt taga kolises löökaukudes, käisin ümber auto ja ei saand miskit aru. Ajasin auto garaazi ja poiss ütles, et näe issi, sul vedeleb üks polt rattajuures maas.
Tubli polt, pidas ilusti koduni vastu ja nüüd sai ta keermeliimiga uuesti pidurisuportit hoidma pandud
Liimi olen seal alati kasutanud, nüüd panin mõnuga teist keermele.
Mingi aeg plaanin taas sillastendis kalded üle kruttida. Plaanin seekord sedasi, et kui auto on kõrgeimas asendis, siis on kardiraja setingus ja Sauga jaoks lasen alla, ei viitsi enam mitte rajale minnes ja tulles neid vedrusid kruttida. Hetkel oli näha, et külgkaldest jääb ülemises seades tublisti puudu.
e28
Silwer oskaks logifailisest ehk need ka välja lugeda, aga parimaks jäi nii päri kui vastupäeva 54, ... . Samas need sisekaadrid on tehtud täiesti vihmasel teel ja põhimõtteliselt väga tõsiselt sõitu ei võtnud, pigem harjutasin drifti .
Välivõtetel näed isegi, et vahelpeal hakkas ideaal isegi ära kuivama.
Peast ei ütle, aga parim aeg oli mõne aastaeest miskine 51 või 52 ??
.Välivõtetel näed isegi, et vahelpeal hakkas ideaal isegi ära kuivama.
Peast ei ütle, aga parim aeg oli mõne aastaeest miskine 51 või 52 ??
e28
. Kas see tiib annab downforce märgatavalt juurde?Tiib vist peaks olema kõige suurema surujõuga üldse, mis madalatel kiirustel efekti annab. Hetkel on rohkem probleeme esiotsa pidamisega, järgmine suurem väljaminek ongi juba plaanitud, nimelt amortisaatorid.
Aga ennem homset AG karika üritust sai eila käidud sillastendis ja tehtud mõningased muudatused. Nimelt sai vedrustuse kõrgeimas asendis tekitatud samad külgkalded, kui ennem olid vedrustuse alumises seades. See peaks andma minule selle eelise, et enam kardiradadel ei peaks autot madaldama hakkama. Sauga rajal kus kiirused suuremad saan madaldades siis külgkaldeid juurde lisada.
Esitattad siis 2,6 kraadi negatiivset ja lahkujooksu u 1mm kummagile rattale mis siis mõeldud alajuhitavuse ravimiseks.
Tagasillas 1 kraad külgkallet ja peaaegu 1mm kokkujooksu kummagile rattale.
Avastatud kat tuntud nõrkkoht - paraleelvarras vajaks varsti remontimist või uuega asendamist, sest pendelhoova alune munak on juba õrna lõtkuga.
Selgus veel üks huvitav asi. Nimelt viimasel korral Raplast naastes tundus, et rehvid mida sai rajal pisut väntsutatud teevad trassil päris arvestatavat müra, kuigi lõpupoole hakkas arusaam ka muutuma, et müra suureneb parempööretel ja stendis rataid maast lahti tõstes sai mürapõhjus ka kinnituse. Kummalgi pool esimesed rattalaagrid on omadega õhtal. Lõtku ei olnud, kuid mürisesid kui kole, süüdlaseks vist slikid.
Kiired hädakõned ja tänu Janekule sai õhtuks juba uued laagrid kätte. Küll juhtus nii, et ühele poole sai FAG-i laafer ja teisele poole odavam mingi GP vist oli. SKF-i hind oli üle 2000 lett, seega testin odavamaid ja kui need kaua vastu ei pea siis tulevikus proovin SKF-e.
Juhipoole sai siis juba õhtuks alla FAG ja see teine kõrvalistuja poole. Test võib alata
Avasin ka vanad FAG laagrid ja ühel oli laagri tööpinnal päris arvestatavad kahjustused. Mingi aeg üritan ka fotosüüdistusi teha.
Peale pühapäeva üritan siis Tõnisega kontakteeruda ja küljekarpide asendamisprojektiks ajad kokku leppida. Äkki ennem talve saaks kere korda.
Aga ennem homset AG karika üritust sai eila käidud sillastendis ja tehtud mõningased muudatused. Nimelt sai vedrustuse kõrgeimas asendis tekitatud samad külgkalded, kui ennem olid vedrustuse alumises seades. See peaks andma minule selle eelise, et enam kardiradadel ei peaks autot madaldama hakkama. Sauga rajal kus kiirused suuremad saan madaldades siis külgkaldeid juurde lisada.
Esitattad siis 2,6 kraadi negatiivset ja lahkujooksu u 1mm kummagile rattale mis siis mõeldud alajuhitavuse ravimiseks.
Tagasillas 1 kraad külgkallet ja peaaegu 1mm kokkujooksu kummagile rattale.
Avastatud kat tuntud nõrkkoht - paraleelvarras vajaks varsti remontimist või uuega asendamist, sest pendelhoova alune munak on juba õrna lõtkuga.
Selgus veel üks huvitav asi. Nimelt viimasel korral Raplast naastes tundus, et rehvid mida sai rajal pisut väntsutatud teevad trassil päris arvestatavat müra, kuigi lõpupoole hakkas arusaam ka muutuma, et müra suureneb parempööretel ja stendis rataid maast lahti tõstes sai mürapõhjus ka kinnituse. Kummalgi pool esimesed rattalaagrid on omadega õhtal. Lõtku ei olnud, kuid mürisesid kui kole, süüdlaseks vist slikid.
Kiired hädakõned ja tänu Janekule sai õhtuks juba uued laagrid kätte. Küll juhtus nii, et ühele poole sai FAG-i laafer ja teisele poole odavam mingi GP vist oli. SKF-i hind oli üle 2000 lett, seega testin odavamaid ja kui need kaua vastu ei pea siis tulevikus proovin SKF-e.
Juhipoole sai siis juba õhtuks alla FAG ja see teine kõrvalistuja poole. Test võib alata
Avasin ka vanad FAG laagrid ja ühel oli laagri tööpinnal päris arvestatavad kahjustused. Mingi aeg üritan ka fotosüüdistusi teha.
Peale pühapäeva üritan siis Tõnisega kontakteeruda ja küljekarpide asendamisprojektiks ajad kokku leppida. Äkki ennem talve saaks kere korda.
e28
Raplast kodus ja taas kurvad uudised. Peale soojendussõite hakkas mootor longama. Algul kahtlustasin saalesid, hiljem käigukasti, kuid lõppkokkuvõtteks ei teagi milles häda. Tühikäigul mootor väriseb, nagu üks pütt oleks puudu, samas pöördesse läheb ja küünlajuhtmeid eemaldades iga katse muutis mootori töötamist, seega küünaldes häda pole.
Tunne on selline, et väntvõll on balansist väljas, siduriga lahutades ei muutu miskit, seega häda jääb mootori piirkonda.
Hetke plaan on minna diagnostikasse, äkki näitab miskit välja.
Tänu Andresele sain testida siis e30 318is-i sooritusvõimet. Küll parimast ringist kaotasin auto omanikule 1sekundi , aga võõrast vara ei tohiks ka ülemäära väsitada.
Tunne on selline, et väntvõll on balansist väljas, siduriga lahutades ei muutu miskit, seega häda jääb mootori piirkonda.
Hetke plaan on minna diagnostikasse, äkki näitab miskit välja.
Tänu Andresele sain testida siis e30 318is-i sooritusvõimet. Küll parimast ringist kaotasin auto omanikule 1sekundi , aga võõrast vara ei tohiks ka ülemäära väsitada.
e28
Taga on tavaline stabikas.
Jõudsin just garaazist ja viga käes.
Mõned päevad tagasi vuhasin tasakesu UM-i ühe vana hea mootoritarga juurde. Mõtles hetke ja ütles, et raputab küll ja tundub, et nagu klapivahed on väikesed.
Ok sealt koju ja mootor pealt lahti, peale jahutamist järgmise õhtuni sai vahed üle mõõdetud ja tõesti, 0,3-st oli jäänud järgi 0,2, meel hea asjad kokku ja nupust käima .
Kõik hea, aga mida ei olnud oli muudatus mootori töös.
Mõtlesin siis nüüd üksi, mõtlesin ja mõtlesin ja otsustasin niigi pidevalt leemendava käigukasti maha võta ( leemendab, kuna kogu aeg tuulutusest keedab kurvides õli välja, imelik, et seda õli seal nii palju on, et ikka otsa ei saa ) , et nagunii vaja sinna uus tuulutussisteem ehitada.
Niiet nüüd on käigukast maas ja hooratas ka maas. Siduriketas on terve, paksust oma 9,5mm- see saab nagunii uus kui juba lahti võetud, kuid üle jääb üks tükk metalli, mis kunagi lõpetab oma elutee Kuusakoskis.
Häda tekitas siis siduri korv, mille vedrulehed olid terved vaid pooltel, ühes sektoris olid kõik katki ja nii see surveplaat seal siis vaikselt loperdaski.
Hää et niigi läits
Kas M30-l oli kõige kergem sidurikorv 2,8-l või ma eksin, vana pea, ei suuda endas kindleks jääda.
Jõudsin just garaazist ja viga käes.
Mõned päevad tagasi vuhasin tasakesu UM-i ühe vana hea mootoritarga juurde. Mõtles hetke ja ütles, et raputab küll ja tundub, et nagu klapivahed on väikesed.
Ok sealt koju ja mootor pealt lahti, peale jahutamist järgmise õhtuni sai vahed üle mõõdetud ja tõesti, 0,3-st oli jäänud järgi 0,2, meel hea asjad kokku ja nupust käima
.Kõik hea, aga mida ei olnud oli muudatus mootori töös.
Mõtlesin siis nüüd üksi, mõtlesin ja mõtlesin ja otsustasin niigi pidevalt leemendava käigukasti maha võta ( leemendab, kuna kogu aeg tuulutusest keedab kurvides õli välja, imelik, et seda õli seal nii palju on, et ikka otsa ei saa
) , et nagunii vaja sinna uus tuulutussisteem ehitada. Niiet nüüd on käigukast maas ja hooratas ka maas. Siduriketas on terve, paksust oma 9,5mm- see saab nagunii uus kui juba lahti võetud, kuid üle jääb üks tükk metalli, mis kunagi lõpetab oma elutee Kuusakoskis.
Häda tekitas siis siduri korv, mille vedrulehed olid terved vaid pooltel, ühes sektoris olid kõik katki ja nii see surveplaat seal siis vaikselt loperdaski.
Hää et niigi läits
Kas M30-l oli kõige kergem sidurikorv 2,8-l või ma eksin, vana pea, ei suuda endas kindleks jääda.
e28
