Düno peale pole plaaninud esialgu minna, sest tehasenukkvõlliga mootorile võib see kolle suht vähe juurde anda aga kiirenduslike omaduste muutumist proovin esimesel võimalusel, parim oleks 1/4 miili mõõta.
Hartge, M jt. torukollet ma järgi ei tahtnud teha, sest pole leidnud nende andmeid ja toru painde raadius on määratud poes saadaolevaga, siis oleks pidanud painutama, ussipesa on muidu sama hull. Paljude painutuste pärast ilmselt ei tasugi väga muretseda, võrdluseks, nt. E39 M5-le pakutakse selliseid ja uuel M3-l on ka parajad kringlid.
Hartgel, M5-l paistab, et torud on märksa lühemad, ilmselt summuti vastusurvele optimeeritud. Kõige rohkem võimu aga annavad ikkagi avatud väljalaskele mõeldud täispikad kollektorid (nagu Stahl'i oma, aga see on liiga madalatele pööretele), kust summuti võimalikult vähe maha võtab. Selles suhtes on mul ka häid ideid, eks näis kuidas praktikas välja kukub.
BMW 528i 3.5 E28 1982a. Eero
Panen mõned pildid jälle. Kolled on lõpuni valmis ja värvitud:
Kollektori torude ühenduskohtadest lähevad edasi kaks ühepikkust 2,5“ toru, mis lõppevad Y-toruga, kuhu on hea lambda-andur paigutada:
Sellisel torukollede süsteemil on kõige suurem võimsus siis, kui siit alates midagi edasi enam ei tule ja heitgaasid saavad vabalt atmosfääri väljuda. Et sellega sarnast rõhulangu tekitada, siis edasi tegin paraja suurusega seest tühja resonaatori. Kui see ära jätta, kaotaks teoreetiliselt jõudu. Sisse-välja läheb 3“ toru seal.
Tagumise summuti teen ka ise, et sobiks täpselt ja oleks parem, kui poe omad
. Idee on mul selline, et voolaks vähemalt sama palju, kui eelnev 3“ toru. Sees läheb kaheks ja välja tuleb 2 otsa, nagu originaaliski. Pilt pooleliolevast pütist:
Kollektori torude ühenduskohtadest lähevad edasi kaks ühepikkust 2,5“ toru, mis lõppevad Y-toruga, kuhu on hea lambda-andur paigutada:
Sellisel torukollede süsteemil on kõige suurem võimsus siis, kui siit alates midagi edasi enam ei tule ja heitgaasid saavad vabalt atmosfääri väljuda. Et sellega sarnast rõhulangu tekitada, siis edasi tegin paraja suurusega seest tühja resonaatori. Kui see ära jätta, kaotaks teoreetiliselt jõudu. Sisse-välja läheb 3“ toru seal.
Tagumise summuti teen ka ise, et sobiks täpselt ja oleks parem, kui poe omad
. Idee on mul selline, et voolaks vähemalt sama palju, kui eelnev 3“ toru. Sees läheb kaheks ja välja tuleb 2 otsa, nagu originaaliski. Pilt pooleliolevast pütist:
- Uskumatu mees....
Eile sai väljalaskesüsteem enam-vähem valmis. Kollektori panin juba eelmine nädal auto peale, see läks üsna kergesti, sest tikkpoltidena kasutasin seadekruve, mida sai kuuskandiga harude vahelt paika keerata. Mõni polt oli küll nii, et näeb aga keerata ei saa .
Samal õhtul sai vihmaga natuke ringi ka sõita. Avatud väljalaskega on müra kohutavalt vali. Tühikäigul lärmab väga valju lõriseva madala häälega, täpselt nagu outlaw klassi V8-d aga ei lukusta päris kõrvu, gaasivajutus on ikkagi nagu plahvatus
. Panin siis reso ka torudele otsa, see summutas kõrged helid maha ja asendas kurdistava kuminaga auto taga + armatuurlaua plärin resonantsis. Väga ebamugav kõrvadele, tegin veel 1 m toru edasi, see võttis müra tunduvalt maha aga tegi helid väga imelikuks undamiseks.
Et nii ringi sõita ei kannata, siis tegin kiiresti resost tagumise summutini mineva toru valmis (läbimõõt 3“):
Tagumine summuti, lahtivõetav, et saaks villa vms. sisse panna, kui vaja:
Tagapõll vaja veel korda teha:
Ühesõnaga enam paremat performance süsteemi teha ma ei oska. Kaalu poolest tuli uus mitu korda kergem, kui vana. Hetkel ripub põhja all vabalt ühe kummitripiga, varem oli 3 tk, siis tuli neid kord aastas vahetada, sest katkesid raskuse all. 25 a jooksul jõuavad pütid umbselt tahma ja roostet täis settida. Õhtul ühe suht libeda teelõigu peal sai 0 – 100 km/h ka proovida – 7.2 s (aeg paranes siis u. 0,6 s) ehk suure tuunimise peale sai stock jõu kätte 
, asi seegi aga vaatab veel. Tunda on igal juhul, et mootor hingab vabamalt. Hääl on madal kuid üsna vaikne, kiirendamisel kergelt lõriseb sportlikult. Teatud kiirustel ikkagi kumiseb ebameeldivalt, pöörete tõustes see küll taandub. Ideaalis oleks tahtnud muskelautolikku mahedat müdinat aga ju siis ei käi see auto olemusega kokku.
.Samal õhtul sai vihmaga natuke ringi ka sõita. Avatud väljalaskega on müra kohutavalt vali. Tühikäigul lärmab väga valju lõriseva madala häälega, täpselt nagu outlaw klassi V8-d aga ei lukusta päris kõrvu, gaasivajutus on ikkagi nagu plahvatus
. Panin siis reso ka torudele otsa, see summutas kõrged helid maha ja asendas kurdistava kuminaga auto taga + armatuurlaua plärin resonantsis. Väga ebamugav kõrvadele, tegin veel 1 m toru edasi, see võttis müra tunduvalt maha aga tegi helid väga imelikuks undamiseks.Et nii ringi sõita ei kannata, siis tegin kiiresti resost tagumise summutini mineva toru valmis (läbimõõt 3“):
Tagumine summuti, lahtivõetav, et saaks villa vms. sisse panna, kui vaja:
Tagapõll vaja veel korda teha:
Ühesõnaga enam paremat performance süsteemi teha ma ei oska. Kaalu poolest tuli uus mitu korda kergem, kui vana. Hetkel ripub põhja all vabalt ühe kummitripiga, varem oli 3 tk, siis tuli neid kord aastas vahetada, sest katkesid raskuse all
. 25 a jooksul jõuavad pütid umbselt tahma ja roostet täis settida. Õhtul ühe suht libeda teelõigu peal sai 0 – 100 km/h ka proovida – 7.2 s (aeg paranes siis u. 0,6 s) ehk suure tuunimise peale sai stock jõu kätte , asi seegi aga vaatab veel. Tunda on igal juhul, et mootor hingab vabamalt. Hääl on madal kuid üsna vaikne, kiirendamisel kergelt lõriseb sportlikult. Teatud kiirustel ikkagi kumiseb ebameeldivalt, pöörete tõustes see küll taandub. Ideaalis oleks tahtnud muskelautolikku mahedat müdinat aga ju siis ei käi see auto olemusega kokku.Ussipesa kütab sisselaske päris tuliseks, isoleerisin teda natuke kuumusest:
Suurt abi ikkagi ei ole, õigem oleks viia see teisele poole mootorit, nagu mõnel pool aparaatidel näha on olnud. Aga ma arvan, et selleks jaoks võiks kunagi sisselaskekolle ka uue teha. Viimati testitud stopperiga, 0 – 100 tuleb hea stardiga veidi alla 7 s. Tuleb välja, et see väljalaske värk annab rohkem juurde kui 2,8 ->3,5, üle ootuste hea jõu/eek suhe minu jaoks. Viimane aeg pidamist juurde ehitama hakata. Vedrustuse/amortidega tuleb ka talvel midagi ette võtta, hakkavad vaikselt läbi minema, sõites kipub esiots õõtsuma ja kehva pidamisega kohalt minnes hakkavad tagarattad hüppama. Ülevaatusel sain seekord siiski läbi.
Suurt abi ikkagi ei ole, õigem oleks viia see teisele poole mootorit, nagu mõnel pool aparaatidel näha on olnud. Aga ma arvan, et selleks jaoks võiks kunagi sisselaskekolle ka uue teha. Viimati testitud stopperiga, 0 – 100 tuleb hea stardiga veidi alla 7 s. Tuleb välja, et see väljalaske värk annab rohkem juurde kui 2,8 ->3,5
, üle ootuste hea jõu/eek suhe minu jaoks. Viimane aeg pidamist juurde ehitama hakata. Vedrustuse/amortidega tuleb ka talvel midagi ette võtta, hakkavad vaikselt läbi minema, sõites kipub esiots õõtsuma ja kehva pidamisega kohalt minnes hakkavad tagarattad hüppama. Ülevaatusel sain seekord siiski läbi.Suvel tuli USA-st selline asi:
Pärast komponentide peale jootmist jne:
See on Megasquirt I v3.0 EMS, mis hakkab juhtima mul nii pritset, kui süüdet. Üks kindel pluss on kindlasti õhulugejast lahti saamine ja süütejuhtimist mehaanilise L-Jet süsteemiga ei anna ikka võrrelda (mis jäigi mul korralikult tööle panemata). Süütedrivereid on mul praegu nii palju, et saan teha jagajata süüte wasted spark coilpack-ga (nende VB921 juurde hankimine on tõeline probleem). Järgmine asi ongi sellele juhtmestik teha ja ehk jõuab enne talve ära ka seadistada.
Pole näinud, et keegi Eestis varem M30 mootorile Megasquirti oleks paigaldanud, kui kellegil on infot, et on seda tehtud, siis andke teada.
Pärast komponentide peale jootmist jne:
See on Megasquirt I v3.0 EMS, mis hakkab juhtima mul nii pritset, kui süüdet. Üks kindel pluss on kindlasti õhulugejast lahti saamine ja süütejuhtimist mehaanilise L-Jet süsteemiga ei anna ikka võrrelda (mis jäigi mul korralikult tööle panemata). Süütedrivereid on mul praegu nii palju, et saan teha jagajata süüte wasted spark coilpack-ga (nende VB921 juurde hankimine on tõeline probleem). Järgmine asi ongi sellele juhtmestik teha ja ehk jõuab enne talve ära ka seadistada.
Pole näinud, et keegi Eestis varem M30 mootorile Megasquirti oleks paigaldanud, kui kellegil on infot, et on seda tehtud, siis andke teada.
Koos plaadiga tellisin USA-st prose, süütedriverid jt, mis Eestis ei ole saada või on väga kallid. Ülejäänud asjad sai Tevalo, YEint, Oomipoe peale kokku, mõnedele vidinatele tuli asendused leida. Aga tagantjärele tarkusena võib öelda, et parem on kohe täiskomplekt tellida, sääst oli marginaalne aga jamamist oli omajagu.
Ei taha kohe pahasti öelda (megaskirt on vägev asi ja summuti oli kena), aga miks paistavad pildil lekkivad simmerlingid (käigukasti saba ja pooltelg). Kas prioriteedid on lähe vähe paigast ära?
Lambda koht on ka vales kohas, kuskil poole auto peal on liiga kaugel. Loodetavasti see sisselasketoru, mis on filtri ja põlve vahel, pole metallist? Kui on, siis pane parem tehase õhupuhasti tagasi. miinusefekt on väiksem.
Lambda koht on ka vales kohas, kuskil poole auto peal on liiga kaugel. Loodetavasti see sisselasketoru, mis on filtri ja põlve vahel, pole metallist? Kui on, siis pane parem tehase õhupuhasti tagasi. miinusefekt on väiksem.
tean natuke bmw mootoritest
Ja kas E36 lambda koht on siis õnnestunud ja probleemivaba?ega sa juhuslikult e36 kõhu alla vaatama pole juhtunud???
tehases kõlbas täpselt sama kohta kasutada, miks siis nüüd ei peaks kõlbama?
Minu teada mitte. Vaata, tänapäeva autodel on lambda lausa kapoti all juba.
Lambda õige koht ei ole poole auto peal. BMW tehase enda prohmakaid pole mõtet siin näitena tuua. Kui on kaks toru ja probleem on selles, et panna saab korraga ühte torusse, siis keevitatakse nende kahe vahele ühendus lambda pesaga.
tean natuke bmw mootoritest
Aare, ära nüüd nii kuri ka ole.
Leemendavad simmerid, njah, ega ta ilus ei ole, aga minu autol on kõikjal uued simmerid ja peale esimest rajalkäiku kõik õrnalt leemendas, käigukast küll mitte simmerite juurest, kuid õhutusniplist ja reduktoriga sama asi. Käigukastile tuulutustoru ei viitsinud aretada, kuid reduktorile tõin toru ülesse pagasiruumi välja. Kuid see ei puutu siia teemasse.
Leemendavad simmerid, njah, ega ta ilus ei ole, aga minu autol on kõikjal uued simmerid ja peale esimest rajalkäiku kõik õrnalt leemendas, käigukast küll mitte simmerite juurest, kuid õhutusniplist ja reduktoriga sama asi. Käigukastile tuulutustoru ei viitsinud aretada, kuid reduktorile tõin toru ülesse pagasiruumi välja. Kuid see ei puutu siia teemasse.
e28
Oi kõvasti kriitikat
Tunnistan üles, käigukast on tõesti mul tähelepanuta jäänud. Simmerid on millegi pärast hakanud lekkima pärast käigukasti õlivahetust, sünkrod oleks ka vaja vahetada ja käigukangile jäigad puksid, need teen korda kui auto talveks seisma jääb ja saab kasti maha võtta.
Lambda kasutamisel oleks parem, kui mõõdab kõiki silindreid koos, sellepärast sai nii taha viidud, E34 on see ka samas kohas enne resot (tegelikult on see lada lambda, neil pidi see hoopis kuskil tagapool asuma). Pole kindel kas õnnestub lekkeid vältida enne lambdat aga ühendustoru ma enne ka panema ei hakka, see rikub kolle pulsid ära (ega v8 ei ole). Eks võib ju panna lambda kohe pärast ühte kollet ka.
Sisselasketoru on metallist. Varem katsetasin ka klaasplastist tehtud toru, kus keerasin pigimatti ümber aga see akumuleerib kõvasti kuumust. Õhukese plekktoru jahutab seal sees liikuv õhk maha, alla võib veel kuumaekraani ka panna aga ma veel mõtlen sisselaske lahenduse üle. Originaal filtrikarp on teatavasti samuti plekist korpusega ja ta ei mahu mulle enam sinna.
Tunnistan üles, käigukast on tõesti mul tähelepanuta jäänud. Simmerid on millegi pärast hakanud lekkima pärast käigukasti õlivahetust, sünkrod oleks ka vaja vahetada ja käigukangile jäigad puksid, need teen korda kui auto talveks seisma jääb ja saab kasti maha võtta.
Lambda kasutamisel oleks parem, kui mõõdab kõiki silindreid koos, sellepärast sai nii taha viidud, E34 on see ka samas kohas enne resot (tegelikult on see lada lambda, neil pidi see hoopis kuskil tagapool asuma). Pole kindel kas õnnestub lekkeid vältida enne lambdat aga ühendustoru ma enne ka panema ei hakka, see rikub kolle pulsid ära (ega v8 ei ole). Eks võib ju panna lambda kohe pärast ühte kollet ka.
Sisselasketoru on metallist. Varem katsetasin ka klaasplastist tehtud toru, kus keerasin pigimatti ümber aga see akumuleerib kõvasti kuumust. Õhukese plekktoru jahutab seal sees liikuv õhk maha, alla võib veel kuumaekraani ka panna aga ma veel mõtlen sisselaske lahenduse üle. Originaal filtrikarp on teatavasti samuti plekist korpusega ja ta ei mahu mulle enam sinna.
Sul on õhumõõtja juba E34 oma, pane sinna e34 plastmassist filtrikarp kah. E28 karp on plekist.
Kui tähele panna, siis M30 mootoril ei ole erinevalt teistest mootoritest kunagi olnud seguklapikoja soojendust (nt M20-l on). Tekib küsimuks miks - kuidas seal siis jäätumist ei teki. Vastus - mootor ja kollektor all kütab seda sisselaset nii palju, et mingit eraldi soojendust polegi tarvis.
Need torud kütavad seda kapotialust nii ilusti, et sa ei oska kohe arvata, kui tuline see toru sul olema hakkab
Ega selle lambda-asjaga midagi väga ei juhtu, kui selle ka ühte kollektorisse paned.
Kui tähele panna, siis M30 mootoril ei ole erinevalt teistest mootoritest kunagi olnud seguklapikoja soojendust (nt M20-l on). Tekib küsimuks miks - kuidas seal siis jäätumist ei teki. Vastus - mootor ja kollektor all kütab seda sisselaset nii palju, et mingit eraldi soojendust polegi tarvis.
Need torud kütavad seda kapotialust nii ilusti, et sa ei oska kohe arvata, kui tuline see toru sul olema hakkab
Ega selle lambda-asjaga midagi väga ei juhtu, kui selle ka ühte kollektorisse paned.
Viimati muutis Aare, 29 Okt 2007 13:49, muudetud 2 korda kokku.
tean natuke bmw mootoritest
minu teada on e36 lambda probleem hoopis pistiku veetiheduses ja termoshokis, mis sellest tuleneb.Aare kirjutas:Ja kas E36 lambda koht on siis õnnestunud ja probleemivaba?ega sa juhuslikult e36 kõhu alla vaatama pole juhtunud???
tehases kõlbas täpselt sama kohta kasutada, miks siis nüüd ei peaks kõlbama?
Minu teada mitte. Vaata, tänapäeva autodel on lambda lausa kapoti all juba.
Lambda õige koht ei ole poole auto peal. BMW tehase enda prohmakaid pole mõtet siin näitena tuua. Kui on kaks toru ja probleem on selles, et panna saab korraga ühte torusse, siis keevitatakse nende kahe vahele ühendus lambda pesaga.
kui pistik korda teha või hoopis likvideerida, siis minu teada on 0 probleemi esinenud.
ps. usun, et sõidan igapäevaselt küllaltki tänapäevase autoga ja olen sellegi kapoti alla ära eksinud
aga closed-loop reziimis küll e36 mootoril ja tollel eriti vahet ei tee. reageerivad mõlemad suht hästi.
tüüpilisest käigukastist. ja selle simmerist.
Tavaliselt on simmeri kontaktipind juba kulunud niikuinii. lisaks kipuvad väljundvõllid loksuga olema. Enda käigukast lekib samamoodi. ja ma isegi ei viitsi mõelda selle remondile.
Vaatan kord aastas õlitaset, ja kui vaja, kallan juurde. Seniajani pole vaja olnud
Kui kast lendab, siis lennaku. ostan uue samasuguse. ~1000-2000 krooni.
remont läheb iga kell kallimaks.